SEB: naised on palgalõhe ja laste tõttu pensioniks vähem kindlustatud

Naiste marss Tallinnas. Foto: Sander Ilvest

SEB igal aastal korraldatava pensionivalmidusuuringu kohaselt on Eesti naised pensionieas meestega võrreldes rahaliselt vähem kindlustatud. Negatiivset rolli mängivad muuhulgas palgalõhe ja lastega kodus oldud aeg.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardini sõnul on naised üldjoontes vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis praktikas väljendub selles, et nad liituvad parema meelega teise ja kolmanda sambaga ja osalevad isiklikult fondivalikus.

«Reaalsuses on naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Siin on oma roll naiste väikseaml palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele,» märkis Schamardin.

Tema sõnul võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pension on juba ukse taga.

SEB andmetel moodustub 30 protsendi suurusest palgalõhest tulevikus ka pensionilõhe. Samuti on panga väitel naistel väiksem riskitaluvus, mistõttu naised vanuses kuni 50 aastat kasutavad umbes 5 protsenti vähem aktiivseid, pensioni väärtust kasvatavaid fonde.

Keskmisel alustavad naised kogumist neli aastat hiljem, samuti avaldab mõju lastega kodus oldud aeg, mis vähendab tööstaaži riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Naiste eluiga on pikem, mistõttu jaguneb kogutud raha palju pikema perioodi peale.

Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat. Inimeste vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes ning kui 30-aastastest usub vaid 26 protsenti, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33 protsenti.

• Kolmanda pensionisamba fondides paiknevad naiste säästud on keskmiselt 18,5 protsenti väiksemad kui meeste omad.
• Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.
• Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lähevad tänased 40-aastased ning suhe tööealiste ja pensionäride vahel muutub tunduvalt suuremaks.
• Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on sama näitaja juba 40% tasemel. Lätis on vastav näitaja praegu 28%, tulevikus aga moodustavad pensionärid ühiskonnast koguni 43%; Leedus on vastavad arvud 27% ja 42%.
• Eesti teise samba investori säästud on keskmiselt 6100 eurot, võrdluseks Läti keskmised säästud ulatuvad vaid 2970 euroni.