Välistööjõud võtab malevanoortelt palga

Ukrainlastest juuksurid, kokad, massöörid ja õpetajad istutamas maasikataimi Unipiha külas Tartumaal. Kuu ajaga teenivad nad Eestis töötades sama palju kui kodumaal poole aastaga. Foto: Tairo Lutter

• Õpilasmalev on kaotanud sadakond malevakohta võõrtööjõule.
• Maasikakasvatajate sõnul on probleemiks malevatöö ajaline piirang.
• Malevlaste töökvaliteet jätab tööandjate kinnitusel soovida.

Malevatel on järjest raskem leida tööandjaid, kelle juurde noori suvel saata, sest ettevõtted palkavad hooajatöödele Ukraina ja Moldova tööjõudu. Suurim on probleem põllumajandusega seotud töödel, näiteks ei pääse malevlased enam naljalt maasikaid korjama.

Eelmise aasta suvel sai õpilasmaleva kaudu töökogemuse umbes 4500 koolinoort üle riigi. SA Õpilasmaleva kaudu leiab töö ligikaudu 1000 noort, kuid sihtasutuse juhataja Ott Väli sõnul on tööandjate leidmine muutunud üha raskemaks ning juba aastaid on näha võõrtööjõu eelistamist malevanoortele.

«Neli aastat tagasi oli esimene kord, kus rühm pidi ära jääma, sest ettevõte ütles, et palkavad hoopis välismaalasi. Hakkas pihta just marjakorjamises. Maasikakorjamisrühmade osakaal on meil selgelt vähenenud. Aga probleeme on ka teiste valdkondadega. Peame pikalt partneriks olnud ettevõttega läbirääkimisi ja vastatakse, et enam pole malevat vaja,» ütles ta.

Konkurents lihtsale tööle

Tööandjaid hakkavad malevad otsima juba sügisel, kui hooaeg läbi ja kokkuvõtted tehtud. Kuid kiireks läheb varakevadel.

«Põllumajandussektori ettevõtted annavad tagasisidet kevadel, sest suvine saagikus sõltub ilmast,» rääkis Väli. «Kuna malevatööd on lihtsamat sorti, siis on selgelt võõrtööjõud meie suurim konkurent.»

Tööandjaid hakkavad malevad otsima juba sügisel, kui hooaeg läbi ja kokkuvõtted tehtud. Kiireks läheb varakevadel.

Õpilasmaleva juhataja sõnul on nad kaotanud hinnanguliselt sadakond malevakohta võõrtööjõule. «Osa puhul me teame, et seal on võõrtööjõud, ja mõni ütleb ausalt, et jah, me kasutame ukrainlasi ja moldovlasi,» lisas ta.

Mõneti saab Väli ettevõtetest aru. Alaealised on eriline tööjõud, nende töötegemisele on seatud teatud piiranguid. Sõltuvalt vanusest tohib alaealine töötada kaks kuni kaheksa tundi päevas ja neile on ette nähtud kohustuslikud puhkeajad. Näiteks 7–12-aastane noor tohib koolivaheajal töötada kolm tundi ning 13–14 aastane noor seitse tundi päevas.

Malevlaste suurimaks konkurendiks põllumajandustöödel on võõrtööjõud. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

«Me ise oleme suutnud õpilasmalevaga teisi problemaatilisi kohti parandada. Seda enam, et tegemist on Eesti noortega, kes tahavad töökogemust omandada, et täiskasvanuellu astumine oleks võimalikult kerge,» lausus Väli.

Tundub kummaline, et ettevõtjad kurdavad sageli nn lumehelbekeste põlvkonna suutmatust tööd teha, ent noortele kogemuse pakkumise asemel eelistavad võõrtööjõudu. «Siin on paraku käärid jutu ja reaalsuse vahel,» nentis ka õpilasmaleva juhataja.

Noori põllule ei lasta

Pärnumaa õpilasmaleva tegevjuht Hannele Uutsalu kinnitas, et põllumajandustööde leidmisega on tõesti raskusi. «Eelmisel aastal rääkisime maasikakasvatajaga, kes kahjuks keeldus. Ma olen nõus, et põllumajandustöid, mis varem on olnud väga populaarsed, enam noortele pakkuda ei ole, aga võõrtööliste palkamisest ma pole kuulnud,» ütles ta.

Uutsalu sõnul on aastast aastasse probleeme tööandjate leidmisega. «Igal aastal on noori tahtjaid rohkem kui töökohti. Omalt poolt teeme kõik, et malevlastele midagi leida,» rääkis ta.

Töörände numbrid. Foto: Postimees

Küsimusele, miks tööandjad malevlasi palgata ei taha, ei osanud Uutsalu vastata, kuid pakkus, et põhjuseks on hirm keeruka protsessi ees. «Võib-olla arvavad ettevõtted, et koostöö malevatega nõuab rohkem paberimajandust ja lisatööd, kuigi me püüame maleva poolt teha protsessi tööandjale võimalikult lihtsaks,» ütles ta. «Meie suurimad partnerid on omavalitsused, kes pakuvad noortele heakorratöid.»

Noorte tulemused nirud

Tartumaal tegutseva maasikafarmi Aran PM OÜ peremees Paavo Otsus ei nõustu malevate hinnanguga. «Kindlasti ei eelista me võõrtöölisi. Probleem on hoopis selles, et malevas käivad alaealised, kes ei saa töötada pikki päevi. Marjakorjamise puhul on see aga sageli vajalik, sest muidu läheb saak aia taha,» selgitas ta.

Otsuse sõnul on malevarühmad tavaliselt tööl kaks nädalat, kuid maasikate korjamise periood kestab kaks-kolm, kohati isegi neli kuud. «Nad alustavad malevaga tavaliselt pärast jaanipäeva, aga korjamine algab sooja kevade korral juba mai lõpus. Seega on meil vaja juba varem endale töölisi leida ja malevlased on pigem lisajõud,» ütles ta.

Aran PM on malevatele tööd pakkunud viis aastat. «Ma ei ütleks, et me kasutame malevat nüüd vähem, aga selge on see, et noorte sooritus on aastast aastasse jäänud kehvemaks. Seetõttu kasutame ka üheks hooajaks toodavat võõrtööjõudu Moldovast ja Ukrainast, sest muud varianti pole,» selgitas maasikafarmi juht.

Malevarühmad alustavad tavaliselt tööd pärast jaanipäeva, kuid maasikate korjamise periood kestab kaks-kolm, kohati neli kuud.

Teine põhjus, miks malevlasi eriti palgata ei taheta, on noorte vähene töötahe. «Mida aeg edasi, seda vähem tahetakse teha põllu peal tööd. Noortel käib pigem sihuke mäng ja selfide tegemine. Puudub motivatsioon raha teenida, pigem tahetakse kodust eemale saada ja sõpradega laagris olla,» ütles ta. «Hetkel on malevlased tööandja jaoks väga kallis tööjõud.»

Vaatamata puudustele palkab maasikafarm noori edasi. «Kui me võimalust ei anna ja teised ka keelduvad, siis kust need noored töökogemuse saavad?» küsis Otsus.

Aran PMi farmi juht nentis samas, et noored võiksid ikkagi rohkem pingutada. «Maal kasvanud lastega pole tegelikult probleemi, aga linnalastel pole sageli mingit kokkupuudet tööga. Eks ma näen, et malevajuhid pingutavad, et noori tööle motiveerida, aga paraku tuleb töökultuur kodust kaasa ja seda pole võimalik paari nädalaga muuta,» ütles ta.

Malevad pole paindlikud

Ka Põlvamaa Joosepi talu peremees Hillar Lillo ütles, et kui nad varem palkasid malevlasi, siis sellel aastal otsustasid noortest loobuda. «Maasikakasvatuse puhul on tööde ajastus väga erinev. Me ei tea kunagi ette, millal maasikasaak tulema hakkab. Seda reguleerib keegi seal üleval, aga malevatel on kindlad kuupäevad, mis ajaks nad tööle saavad tulla,» selgitas ta.

Seega, kui malev algab juuli alguses, siis ei pruugi selleks ajaks marjakorjajaid vaja minna, sageli algab korjamine juba jaanipäeval.

Malevlaste töökvaliteet sõltub Lillo sõnul juhendajatest. «Meil oli üks aasta väga hea punt, kus kord oli majas ja lapsed tegid väga head tööd. Teine aasta oli jälle teistmoodi. Enamik aastaid olid sellised, kus töö ei olnud väga korrektne. Eks see sõltub sellest, kuidas juhendajad suudavad lastega kontakti luua,» ütles ka.

Malevatel on järjest keerulisem leida ettevõtteid, kes noori suveks palgale võtaks. Foto: Kasper Mäe/Virumaa Teataja

Ka Joosepi talu palkab suviti võõrtööjõudu. «Mul ei jää midagi muud üle. Meil on väga suured põllud ning me ei saa riskida sellega, et saak läheb raisku,» rääkis ta.

Võõrtöölisi palgatakse ligi sadakond ja suviseks hooajaks. Põhiline mass tuleb peremehe sõnul saagikoristuse ajal. «Maasikatega ei anna oodata. Mitmeid aastaid oleme malevlasi võtnud, aga see aasta mitte,» lisas ta.

Tööränne kahekordistus

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast selgub, et lühiajalise töötajana Eestisse registreeritud välismaalaste arv on hüppeliselt kasvanud, ulatudes mullu pea 20 000 inimeseni. Neist 2790 välismaalast tuli tööle hooajaliselt.
«Lõppenud aasta rändestatistikat iseloomustab töörände suurenemine olulisel määral ning registreeritud lühiajalise töötamise väga suur arv. PPA jaoks tähendab see suuremat teenindus- ja menetluskoormust, mis inimeste jaoks põhjustab pikemaid järjekordi ja menetlusaegu,» ütles ameti identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk.
Lähima aasta jooksul ei ole tema hinnangul töörände vähenemist ette näha ning eelkõige kasvab lühiajaliste töötamiste arv ehituses.
Reet Pärgma