/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2019/03/07/11848584t1h4bc1.jpg)
Eesti ettevõtlikud inimesed üritavad kauges Birmas heategevusprojektiga kohalikele tõestada päikeseenergast elektritootmise võlusid ning hiljem juba loodud lahendustega äri ajama asuda.
Eestlased plaanivad Birmas päikeseelektri äri käima lükata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Birma ehk Myanmari elektrivõrgu ja üldiselt kogu majanduse suurim probleem on elektrivarustuse katkendlikkus ja puudulikkus. See on tingitud tootmisvõimsuste vähesusest ja ülekandeliinide ülekoormatusest. Tagajärjeks on igapäevased elektrikatkestused ja nende ajal on teatavasti kaks valikut – panna mürisema diiselgeneraatorist või istuda ja oodata, kuni elekter tagasi tuleb.
Just sel põhjusel otsustas Eesti tegutsev MTÜ Mondo pakkuda keskkonnainvesteeringute konkursile ettepaneku rahastada arenguriikide kliimatoetuste konkursi raames päikeseenergial põhinevate elektritootmise lahenduste loomist sellesse riiki.
Esmajoones on välja valitud üks Mondo enda kaasabil varem korrastatud koolituskeskus ja üks õpilaskodu Namlani linnas, kuhu projekti rahade eest paigaldatakse lisaks olemasolevale võrguelektri ühendustele päikeseelektrijaamad.
Eesti-poolseks partneriks valis Mondo endale ühemeheettevõtte MasterPro, mille omanik Andres Meesak juhib ka Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni.
«Rajatavad süsteemid on hübriidsüsteemid. Kui on olemas võrguelekter, tarbitakse seda, kui võrguelekter kaob, lülitatakse tarbimine ümber päikeseenergiaga laetud akudele. Kui taastub võrguelekter, lülitub süsteem uuesti automaatselt ümber sellele,» kirjeldas Meesak esialgset plaani, millega juba märtsis Birmasse sõidetakse.
Kuna elektrikatkestuste pikkus on pigem mõõdetav tundides, mitte päevades, siis on eesmärk, et akudelt saaks süsteeme toita olenevalt tarbimisest neli kuni kuus tundi.
«See peaks olema piisav nii päevaste kui õhtuste voolukatkestuste üleelamiseks. Täpse süsteemi mõõdistamise teeme projekti raames esimesel käigul märtsi lõpus,» lisas ta ja märkis, et sellistes süsteemides kõige levinum 48-voldine alalispinge, mis võimaldab kasutada ohutult mõistliku ristlõikega kaableid.
MTÜ Mondo Birma-projekti juht Triinu Ossinovski sõnul oleksid neile kahele esimesele hoonele paigaldatavad päikeseenergial töötavad lahendused näidiseks, mida on tulevikus võimalik pakkuda sealsel turul tegelevatele erinevatele väikeettevõtetele, MTÜdele, hotellidele, restoranidele, kohalikele organisatsioonidele ja koolidele, kelle energiatarbimine sealses kontekstis liigituks sarnasele tasemele.
Kuid projektil on ka teine pool ja see puudutab Birma maapiirkondade kodusid, kus puudub praegu igasugune elekter. Neile mõeldes luuakse kümnes erinevas külas vähemalt ühele majale näidislahendus.
«Nendes majapidamistes saavad külalapsed ,aga miks mitte ka teised külaelanikud, hakata koos käima ja elu ei sureks välja pimeduse tõttu,» rääkis Ossinovski.
Nende näidiste pealt saab MasterPro juba reaalse pildi ette, milline on kohalike elanike tegelik vajadus ja ka maksejõud.
Kui koolituskeskuse lahenduse puhul saab rääkida lahendusest hinnast ligikaudu 22 500 eurot, siis maakodude päikeseenergia komplekti hind peaks jääma 500-600 euro kanti.
Igal juhul tekivad näidislahendused, mida eestlased saaksid Birma turul tulevikus juba omapäi pakkuda.
Andres Meesaki sõnul on kõik MasterPro kasutatavad lahenduste komponendid sertifitseeritud vastavalt Euroopa Liidu ohutusnõuetele, kannavad CE märgistust, koostatud järgides EL ohutusnõudeid ja väliskeskkonnale eksponeeritud installatsioonimaterjalid on UV-kindlad. Osad süsteemi komponendid on valmistatud Hiinas, osad ka Euroopa Liidus.
Poolteist aastat kestva projekti eelarve on 134 925 eurot, millest MasterPro tasutav omaosalus on 10 protsenti. Projekti eesmärkide saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise ja paigalduse kulud moodustavad sellest 63 330 eurot. Transpordi- ja lähetuskulud ning päevarahad moodustavad 16 200 eurot ning Eesti-poolsete projektijuhtide palgakulu on 25 830 eurot ja ekspertide töötasu 15 550 eurot.
Birma projekti üheks eesmärgiks on ka kohalike inimeste koolitamine seadmete paigalduseks. Euroopast sõidavad paigaldust juhendama ja kohalikke koolitama kaks-kolm spetsialisti.
Birma on OECD arenguabi komitee kriteeriumite kohaselt klassifitseeritud vähim arenenud riigina maailmas. Ühenduse teatel on Birma energiasektor vähe arenenud seoses aastakümneid kestnud poliitilise ja majandusliku isolatsiooniga ning jätkuva sügava tehnoloogilise ning finantsilise võimekuse puudumisega. 2014. aastal kogutus statistika kohaselt omas vaid 34 protsenti riigi elanikest ligipääsu elektrile.