/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/05/11630373t1h6217.jpg)
Narva-Jõesuu linn soovib rannaala arendamiseks kehtestada turismimaksu, ent praegused seadused seda ei võimalda.
Narva-Jõesuu linn tahab kehtestada turismimaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengukava kuni aastani 2025 näeb Narva-Jõesuud kui kuurorti käsitlevas jaotises ette, et arendada tuleks muuhulgas linna rannaala. Plaanide seas on uue üldplaneeringu koostamine, suvelava ehitus, avaliku käimla rajamine, muuli ehitamine, jõeäärse ala väljaarendamine ning puhkeala arendamise jätkamine.
Et rannaala arendamist ja korrastamist rahastada, sooviks linn muuhulgas kehtestada turismimaksu, näiteks 2 eurot inimese ööbimiselt. Samas märgib linnavalitsus arengukavas, et see eeldab seaduse muutmist, nagu ka teine maksualane ettepanek ehk maksimaalse maamaksu määra kehtestamine mitteresidentidele.
Kuna praegune seadusandlus ei võimalda kohalikel omavalitsustel uusi kohalikke makse, sealhulgas turismimakse kehtestada, pöördus Narva-Jõesuu rahandusministeeriumi poole. «Palun andke teada, mis seisus on praegu turismimaksu teema valitsuse tasandil, kas kohalike maksude seadust on plaanis muuta,» seisab pöördumises.
Lisaks rannaala arendamisele näeb Narva-Jõesuu arengukava ette teisigi samme linna kui kuurorti edendamiseks. Muuhulgas plaanib linn luua erainvesteeringuna turismimagneti. «Näiteks rajada Baltimaade suurim veepark,» pakub kava välja.
Selleks tuleks linna hinnangul leida erasektorist tuumikinvestor, Narva-Jõesuu linnavalitsus saaks teha planeeringu ning leida maa ja tellida ka lastelt ujulatunde.
Samuti võiks kuurortlinna arenguks paigaldada avaliku ruumi turvamiseks videokaamerad ning osaleda Ida-Virumaa turismiklastri töös. Arendada võiks ka terviseradasid ja kergliiklusteid.
Ühtlasi näeb Narva-Jõesuu arengukava ette plaani rajada väikesadamaid ja slippe. Muuhulgas võiks rekonstrueerida linna sadama, rajada kalasadama ning kalameeste küla ja ehitada ka kalatoodete müügiks mõeldud kalakeskuse. Lisaks tuleks linnavalitsuse hinnangul tagada lustilaevaühendus marsruudil Narva–Narva-Jõesuu–Toila.
Ühtlasi soovib linnavalitsus arengukavas renoveerida ajaloolise kuursaali kui Narva-Jõesuu sümboli. Ka selleks on võimalik partnerlus ettevõtjatega, kusjuures vastava leppe tahab linn sõlmida hiljemalt 2020. aastal. Võimalik oleks luua näiteks glamuurne restoran, tantsusaal, turismiinfokeskus, Narva-Jõesuu muuseum ja majutusasutus.
«Narva-Jõesuud tuntakse kuurordina. Keegi ei tule Narva-Jõesuusse ainult hotelli magama – ennekõike paelub siinne miljöö,» seisab arengukavas. Nüüd, mil spaad on jalad alla saanud, on vajalik linna koordineeriv, ennekõike maakasutust, keskkonda ja Narva-Jõesuu identiteeti kujundav tegevus, lisas linnavalitsus plaanis.
Narva-Jõesuu eelarvstrateegia perioodil 2019–2022 näeb selleks aastaks ette põhitegevuse tulusid kokku 7,9 miljoni euro eest ning kulusid 7,2 miljoni euro mahus. Aastaks 2022 peaks tulud kasvama 8,6 miljoni ning kulud 7,5 miljoni euroni, mis tähendaks enam kui 1,1 miljoni euro suurust põhitegevuse tulemit.
Strateegia eesmärk ongi seletuskirja järgi põhitegevuse tulude-kulude ülejäägi saavutamine võimalikult suurel määral, et kasvatada linna investeerimisvõimet. Põhitegevuse tulemi maksimeerimisel – kui tulemi suhe tuludesse ületab 16 protsenti – on netovõlakoormuse ülempiiriks 100 protsenti põhitegevuse tuludest, märkis linnavalitsus, mis peab sihi saavutamist võimalikuks aastaks 2026.
Investeeringuid plaanib linn 2019. aastal 2,4 miljoni euro mahus, seejuures toetuste arvelt ja sihtfinantseeringutena 1,1 miljoni euro eest, omaosalus on 1,4 miljonit eurot. Strateegiaperioodi 2018–2022 investeeringud kokku peaksid olema 12,5 miljonit eurot.
Linnavalitsuse hinnangul võimaldab Narva-Jõesuu finantsolukord strateegiaperioodil ellu viia arengukavas planeeritud investeeringud väärtuses 12 miljonit eurot, sealhulgas kaasrahastus ligikaudu 5 miljonit. Linna põhitegevuse tulem suureneks 13 protsendi võrra põhitegevuse tuludest ja laenukoormus tõuseks 5 protsendilt 33 protsendini. «Kui kasvatada laenukoormust enam, siis on vajadusel võimalik enam investeerida,» lisas linnavalitsus.