/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/01/17/7492039t1h6a7e.jpg)
Üle kolmandiku Eesti elanikest kasutab tulumaksutagastusest saadud raha igapäevaste kulude katmiseks ning veerand elanikest plaanib raha säästa, selgus Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust.
Kolmandik eestlastest kasutab tulumaksutagastust igapäevaste kulutustega toimetulekuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringule vastajatel paluti hinnata tagastatava tulumaksu suurust ning seda, milleks tagastust kasutada planeeritakse. Üle kolmandiku elanikest plaanib tagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulekuks ning see oli levinuimaks kasutusviisiks kõigis elanike rühmades sõltumata sissetuleku suurusest, vanusest, haridusest, soost või elukohast. Veerand elanikest plaanib raha säästa ning iga viies plaanib minna reisile või kulutada raha hobidele.
«Võrreldes viis aastat tagasi tehtud uuringuga on märgata positiivset trendi säästjate osas, mis on ligi kümnendiku võrra suurenenud. Enim plaanivad tulumaksutagastusest saadud raha säästa nooremad, kuni 29-aastased elanikud,» ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets pressiteates.
Ehituse või remondi peale mõtleb üheksa protsenti vastajatest. Riiete ja jalatsite ostu ning kodumasinate ja elektroonika ostu planeerisid mõlemal juhul neli protsenti vastajatest; mööbli või kodusisustuse peale mõtles kolm protsenti. Jätkuvalt vähepopulaarne on tagastuse kasutamine oma finantskohustuste vähendamiseks – vaid kuus protsenti plaanisid tulumaksutagastust pangalaenu, liisingu või krediitkaardi tagasimaksmiseks kasutada – ning investeerida plaanis vaid neli protsenti.
Tagastatavad summad jäävad valdavalt alla 300 euro. 300 kuni 1000 eurot saab tagasi iga viies elanik ning sama palju elanikest ei saa midagi tagasi. Juurde peab tulumaksu tasuma alla 10 protsenti vastanutest.
«Sõltumata tulumaksutagastuse suurusest ei tohiks seda võtta kui boonust või preemiat, sest tegu on inimese välja teenitud, kuid enam maksustatud tuluga, mille riik kord aastas tagastab. Tagastuse kasutamine tasuks hoolikalt läbi mõelda ja eelarvesse planeerida, et kasu oleks suurim,» soovitas Voomets.
Tulumaksuvabastust on mõistlik täies mahus kasutada kui see on ainsaks sissetulekuallikas ning kui teenitakse keskmisest maksuklassist (1200 eurot kuni 2100 eurot) kas rohkem või vähem. Kuna Maksuamet ei tagasta tulumaksu intressiga, mis võtaks arvesse aastast inflatsiooni koos elu kallinemisega, siis pole mõistlik tulumaksuvabastust täiesti kasutamata jätta. Kuldseks keskteeks võib olla ka osaline kasutamine ning ülejäänud tulumaksutagastuse eelarvesse planeerimine.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat selle aasta veebruaris. Kokku küsitleti 1000 elanikku vanuses 18-74 aastat.