/nginx/o/2011/09/20/759962t1hbf11.jpg)
Sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Eiki Nestori sõnul ei johtu tulevaste pensionäride mured mitte viletsast pensionisüsteemist, vaid sellest, et palgaerinevused on väga suured.
Nestor: ebaõiglastes pensionites on süüdi ebaõiglased palgad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui täna on kõik pensionid laias laastus ühes suurusjärgus, siis tulevikus haigutavad erinevate pensionite vahel suured lõhed. Tuleviks hakkab kolmandik inimestes saama mugavat pensioni, mis võimaldab reisida ja elu nautida, kolmandiku pensionäride elujärg on ka aastal 2040 sarnane tänastele pensionäride omale ning kolmandik peab veel vähemaga leppima.
«Esimene küsimus on, kas ja kuivõrd peaks pensionisüsteem erinevusi palgas kajastama. See ei ole lõppkokkuvõttes pensionisüsteemi häda, puudus on hoopis korralikust palgapoliitikast. Meie naaberriigis Soomes sõltub inimese pension ainult palgast, erinevused pensionite vahel ei ole aga nii suured kui meil,» kommenteeris Nestor.
«Meie puhul ei saanud selle peale aga lootma jääda, seepärast on vanaduspensionis kaks osa,» lisas Nestor. Nimelt baaspension, mis moodustab umbes kolmandiku pensionist, on kõigile võrdne ning ei sõltu sellest, kui pikalt inimene tööl käis või kui suur oli tema palk, selle aasta jaanuarist on pensioni baasosa 114,6575 eurot. Tööpanusest sõltuva riikliku pensioni saamiseks peab inimene tööl käima vähemalt 15 aastat. Riiklikule pensionile lisanduvad veel pensioni II ja III sammas.
Selleks, et lõhed pensionites ei kasvaks nii hoogsalt kui palgalõhed, on tulevikus iga indekseerimisega kavas kergitada vanaduspensioni baasosa kiiremini kui sissetulekust sõltuvat osa.
«See, et inimese pension tulevikus ka töötasust sõltub, on põhimõtteliselt õige. Kes tööeas rohkem panustas, sellel on tulevikus õigus saada ka suuremat pensioni. Asi läheb keeruliseks siis, kui palgasüsteem on nii ebaõiglane kui meil. Erinevused vanaduspensionis võiksid olla väiksemad, kui midagi teha, siis minu esimene mõte on see, et võiks pensioni baasosa veelgi kiiremini tõsta,» rääkis Nestor.
Tehnikaülikooli majandusprofessor Karsten Staehr on toonu paralleeli Eesti pensionisammaste ja Tšiili kolmesambalise pensionisüsteemi vahel, mis liiga kasinate pensionite tõtu ümber tehti. Nestor ei ole aga taolise paralleeliga nõus.
«Tšiilis tehti pensisonireform Pinocheti ajal ilma demokraatliku parlamendi ja demokraatliku valitsuseta. Eestis nii käituda ei saa. Tšiili pensionireform tähendas seda, et ühel päeval öeldi vanainimestele, et enam pensioni ei saa ja kõigile makstakse ühesugust toetust. Ülejäänud inimesed sunniti kogumispensioniga liituma,» rääkis Nestor.