/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2011/12/01/858666t1he2a6.jpg)
Bulgaarias kinnisvaraarendusega tegeleva Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere sõnul kolivad sajad ja isegi tuhanded Kreeka ettevõtjad oma äri Bulgaariasse.
Tuhanded Kreeka ettevõtted kolivad Bulgaariasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Statistikat mul pole, aga kui ma räägin meie Bulgaarias asuvate koostööpartneritega, siis räägitakse sadadest, kui mitte tuhandetest ettevõtjatest,» märkis Tampere.
Tema sõnul saab Kreekast Bulgaariasse kolivate äriühingute puhul paralleele tõmmata Soomest Eestisse kolivate ettevõtetega, ainult et Soome firmade Eestisse kolimisel on teistsugused põhjused.
«Motivaator on erinev – soomlased tulevad Eestisse kulusid kokku hoidma ja nüüd nad julgevad seda rohkem teha, kuna keskkond (Eesti kuulumine eurotsooni – toim.) on nende omaga sarnasem.
Seal (Kreekas – toim.) on aga põhjuseks puhtalt see, et Kreeka inimesed kardavad omaenda valitsust,» selgitas Tampere.
Tema sõnul ei räägita Eestis aga palju sellest, kuidas Kreekas tehtud kärped sealset elu mõjutanud on. Nii võib eestlastele tunduda isegi naljakas see, kui Kreekas tekitas suurt vastuseisu riigiametnikelt 14. palga äravõtmine.
Samuti tekitas kreeklastes meelehärmi nn solidaarsusmaksu sissenõudmine valitsuse poolt.
«Ehk kui sul oli pangas näiteks 100 eurot, siis võeti sealt mingi summa riigituludesse,» tõi Tampere näite.
Arco Vara juhi sõnul ongi Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa põhiliseks erinevuseks see, milline on elanike suhtumine oma riiki.
«Meie siin maksame makse ja kõik on normaalne. Ning midagi väga hullu Eesti riik oma maksumaksjate rahaga teinud pole.
Miks aga kreeklased oma riiki ei usalda, on see, et nad on näinud aasta-aastalt ja valitsus valitsuse järel seda, et esimene huvi poliitikutel on nende enda huvi.»
Seetõttu on sõlmitud seal ametiühingutega poliitilisi leppeid kõrgete palkade maksmiseks, et sel moel kindlustada oma tagasivalimist.
Tänu sellele suhtuvad kõik ka oma riiki, poliitikutesse ja valitsusse umbes nii, et riigile raha andmine on raha mahaviskamine.
«Sealt ka tohutu maksuvältimise mure,» märkis Tampere.
Sellest tulenevalt on paljud Kreeka ettevõtjad asunud kolima naaberriiki Bulgaariasse, kus on riigirahandus korras ja kus riik oma rahaga mingeid pöörasusi teinud pole.
Tampere hinnangul on Bulgaaria majanduskriisi tsükli mõttes Eestist umbes pool aastat või aasta jagu maas – kui meil toimus stabiliseerumine 2010. aastal, on seal see aset leidnud selle aasta jooksul.
Bulgaaria riigisektor on korras ning stabiliseerumist veab ekspordisektor. Tööpuudus vaikselt langeb ja tööstustoodang kasvab.
«Kui eurokriisi epitsenter poleks otse nende ukse taga, oleksid Bulgaaria käesoleva aasta tulemused veel paremad,» hindas Tampere.
«Eeskätt on Kreekast välja hakanud liikuma kergetööstus- ja väikeettevõtted. Need, kellel on väiketootmine või lihtsalt natuke vara hinge taga, sõidavad autoga üle piiri ja avavad mõnes välispangas konto.
Kui soomlane tuleb Eestisse raha ja makse kokku hoidma, siis kreeklane läheb Bulgaariasse oma vara säilitama,» lisas ta.