:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2019/03/01/11832932t1h4e29.jpg)
Üleöö ettevõtjaks hakanud Priit Uuemaa valib töötajaid hoolikalt ning tema üks juhtmõte on see, et inimene peab korralik olema ka siis kui keegi teine ei vaata.
Värske ettevõtja: töötaja peab olema korralik ka siis, kui keegi ei vaata (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta alguses ostis Priit Uuemaa elektri- ja sidevõrkude ehitusettevõtte Corle OÜ. Ta palus appi investeerimisfondi BPM Mezzanine’i, mis mõne miljoni eurost tehingut täielikult rahastas. Sellega algas endise Graanul Investi juhatuse liikme ja Kaitseväe meeskonnajuhi ettevõtjapõli.
«Ettevõtluses ei lähe kunagi kõik plaanipäraselt. Seetõttu on ettevõtlus midagi, mis vajab loomingulisust, sihikindlust ja tahet,» kirjeldab Uuemaa esimest aastat Corle omaniku ja juhina. «Ma arvan, et igal inimesel on ettevõtja pisik sees. Küsimus on selles, kas julgetakse seda realiseerida või ollakse palgatöötaja mugavustsoonis ja kindlas elurütmis.»
/nginx/o/2019/03/01/11832933t1hef78.jpg)
Ettevõtlusse tahtis endine palgatöötaja siseneda juba mõnda aega, kuid ootas selle tarvis sobivat aega ja kohta. Kui tavaliselt ehitavad ettevõtjad firma üles nullist, otsustas Uuemaa, et pigem ostab ta juba valmis töötava ettevõtte, kuna nii saab ta kiiremini suuri asju ellu viia. Silm jäi viimaks pidama Corle peale, mille finantsid olid korras ja renomee hea, kuid mille kasvupotentsiaali polnud Uuemaa arvates veel täiel määral rakendatud. «See sobis mulle hästi,» ütles ta.
Palgatöötaja ei pea panema kodu panti
Esimene aasta ettevõtjana on Uuemaa jaoks olnud ühteaegu edukas ja põnev, aga ka väljakutsete rohke. «Palgatöötaja positsioon on hästi mugav ja kindel. Sa vastutad küll tulemuse eest, kuid seda vaid boonuste ja preemiate raames. Sa ei pea panema kodu panti, et üks või teine projekt õnnestuks. Palgatöötaja paneb reede õhtul arvuti kinni ja läheb muid asju tegema,» kirjeldas Uuemaa, kes puhkab vaid laupäeval, et juba pühapäeval tegeleda ettevõtte pikemaajaliste sihtide seadmisega.
Lisaks tahavad oma tähelepanu kõik alluvad, osakonnajuhtidest kuni reatöötajateni välja. «Kui sa oled meeskonna- või osakonnajuht, siis sa oled pigem alati töötajate poolt. Omanikuna hoiad aga pigem ettevõtte poole. See kompromissi leidmine on tihtipeale keerulisem kui oleks osanud arvata,» tunnistas ta.
Näiteks tuli nii mõnelgi endisel töötajal pärast Uuemaa tulekut lahkuda. Kuigi teravat konflikti pole tema sõnul olnud, leidus töötajaid, kes uue juhi ja tema käekirjaga ei kohanenud ja kes otsustasid ka ise lahkuda. «Samas hindan väga kõrgelt neid töötajaid, kes Corles on. Nende teadmised ja kompetents on väga kõrgem tasemel ja ettevõtte jaoks üliolulised,» kiitis Uuemaa.
Uuemaal on lisaks mitmekesisele töökogemusele ka doktorikraad elektroenergeetika valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolist, mis on ettevõtte juhtide ja omanike kohta küllalt ebaharilik. Kui palgatöös ja teaduses on Uuemaa saavutanud vaat et tipptaseme, loodab ta tippu jõuda ka ettevõtjana. Kas tegemist on ideaalse inimesega? «Seda näitab aeg,» muheles Uuemaa.
/nginx/o/2019/03/01/11832934t1he6c7.jpg)
Sisenemine asjade internetti
Mis on siis tema plaanid Corlega? Uuemaa luges üles kolm suurt muudatust, mis ta on aastaga ellu viinud. Esiteks on ta mitmekesistanud ettevõtte kliendiportfelli. Kui varem ehitasid nad võrke vaid kahele ettevõttele Eestis ja Soomes, siis nüüd on klientide arv mitmekordistunud.
Teiseks on Uuemaa suurendanud firma töötajate arvu poole võrra ehk 60 inimeseni, mis on vajalik selleks, et suure käibekasvu juures paisuvat kliendiportfelli täita. Kolmandaks on ta võtnud kasutusele uusi IT-lahendusi, et muuta infovahetus ettevõtte erinevate kihtide vahel efektiivsemaks ja kiiremaks. «Et pea teaks, mida käsi teeb, ja ka vastupidi,» selgitas Uuemaa.
Muutuste elluviimisel on Uuemaa põrkunud ka üha enam laiutavama riigikapitalismi vastu. Näiteks osalesid nad möödunud aasta lõpus internetivõrgu viimase miili maapiirkondadesse viimise hankel, kus nende eest napsas võidu Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi.
Kuigi hanke kogumaksumus oli 20 miljonit eurot, mis oleks ületanud Corle aastakäibe kahekordselt, oleks nad Uuemaa sõnul sellega hakkama saanud. Seetõttu häirib teda tendents, et Eesti Energia siseneb aina enam valdkondadesse, mida suudab teenindada erasektor.
Näiteks enne Corlesse tulekut tegeles Uuemaa taastuvenergeetikas, kus tema sõnul oli Eesti Energia küll üht- ja teistpidi neil risti ees. «Nüüd jätkub sama lugu võrguehitusel,» kurtis Uuemaa. Samas lisas kohe juurde, et nad tahavad püsida neutraalsed ja diplomaatilised ning konflikti otsimise asemel täita oma lepinguid nii hästi kui võimalik. «Kuna oleme nii väike tegija, peame me kohanema ja oma asja ajama.»
Ambitsioonika Uuemaa eesmärk on teha Corlest palju suurem ja võimsam ettevõte, kui see praegu on. «Me mõtleme juhatuses kogu aeg, mis on järgmine suund ja tegevus, kuhu siseneda ja kus pakkuda lisandväärtust,» rääkis ta, tuues potentsiaalikate valdkondadena välja näiteks mobiilsidevõrgud ja asjade interneti tehnoloogia, kus nad võiksid tulevikus koort riisuda.
«Asjade internet on järgmine kasvumootor. Samas saab see toimida ainult täna tugevale sidevõrgule. Selle jaoks on vaja võimsat side- või valguskaablit, et 5G alas toimetada ja kõiki asjade interneti teenuseid pakkuda. Ehk meie roll on hädavajalik,» ütles Uuemaa.
Corle suurimad konkurendid Eestis on Empower ja Connecto. Kuidas eristub neist Corle? «Meil on väga hea projektijuhtimine ja igas valdkonnas – geodeesias, puurimises ja mujal – väga head kompetentsid,» kiitis Uuemaa.
/nginx/o/2019/03/01/11832936t1h9e20.jpg)
Eesti numbrimärgi võib ära unustada
Lisaks kavatseb Corle laieneda teistesse riikidesse, eeskätt Skandinaaviasse. Kui praegu tegutsevad nad ainsa välisturuna Soomes, mis moodustab nende käibest ümmarguselt poole, siis sel aastal on plaanis jalg maha panna Rootsis. «Võib-olla saame isegi kopa maha,» muheles ta. Sealt edasi võiks tulla juba Norra ja muud riigid.
Selle asemel, et minna välisturgudele oma näo ja nimega, peab Uuemaa mõistlikumaks seda, et nad ostavad ettevõtteid üles. «Eesti telefoninumbri ja Eesti numbrimärgiga autoga pole välisturul võimalik midagi korda saata, teenusteäris vähemalt,» ütles Uuemaa, kelle sõnul tekitab odavam Eesti firma, kes otseselt uut lisandväärtust ei paku, konkurentides suurt viha, mis ei mõju pikas plaanis ettevõtte käekäigule sugugi hästi.
Ajal, mil ettevõtjad kurdavad iga päev töökäte nappuse üle ja kinnitavad, et tööd saab pea igaüks, kes vähegi soovib, võtab Corle julguse endale meelepäraseid töötajaid ise valida. «Kes otsib, see leiab,» muheles Uuemaa, kes enda sõnul on töötajaid leidnud kas isiklike kontaktide või tuttavate kaudu. Ta leiab, et pigem on targem rohkem aega kulutada ja valida välja hea töötaja kui leppida esimese ettejuhtuvaga. Viimasel juhul võib leida küll ajutist leevendust, kuid pikas plaanis lendab töötajasse investeeritud raha ja aeg vastu taevast.
Missuguseid omadusi Uuemaa töötajates hindab? Esiteks peab inimene olema kindlasti meeskonnamängija, ütles ta. «Teiseks peab inimese suhtumine olema selline, et ta teeb tööd korralikult ka siis, kui mitte keegi ei vaata,» poetas ettevõtja huvitava mitte. «Öeldakse, et õigesti tuleb käituda ka siis, kui keegi ei vaata. Olgu see siis autoga sõitmine, prügi üles korjamine või kaabli paigaldamine,» lõpetas Uuemaa.