/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/28/11830860t1h2ad3.jpg)
Mitteresidentide varade aktiivsed vahendajad olid ka Danske Banki Eesti filiaali eelkäijad, Sampo, Optiva ja Foreksbank ning panka kahtlustati rahapesus juba 20 aastat tagasi.
Danske eelkäijat kahtlustati rahapesus juba 20 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1999. aasta 1. märtsil kirjutas Äripäev, et Venemaa peaprokuratuuri eriti tähtsate asjade uurija Nikolai Volkov teatas majanduslehele, et neli aastat varem kandis endine Groznõi (Tšetšeenia pealinn) linnapea Bislan Gantermirov linna sõjapurustustest taastamiseks mõeldud ligi 140 miljonit krooni (üheksa miljonit eurot) Venemaa riigieelarve raha läbi Forekspanga oma erakontodele Küprose ja Šveitsi pankades. Sealt liikus raha edasi Suurbritannia, Türgi ja Austria pankadesse.
Optiva Panga toonane turukommunikatsiooni direktor Ranno Pajuri kinnitas majanduslehele, et Groznõi linnapea kasutas rahaülekannete teostamisel kodanik Arkadi Golodi, kes avas tehingute jaoks kaks kontot Forekspangas. Pajuri sõnul olid need Golodi esindatavate firmade kontod.
«Tegemist oli täiesti tavapärase pangandustegevusega ja Eesti Forekspank osutas klientidele tavapäraseid arveldus- ja konverteerimisteenuseid,» lausus Pajuri Äripäevale. «Pangal polnud alust kahelda tehingute seaduslikkuses.»
Eesti Panga toona avalike suhete juht Andrus Kuusmann ütles majanduslehele, et keskpangal ei ole seoses kirjeldatud juhtumiga Forekspangale ega Optiva Pangale etteheiteid. Eesti kaitsepolitseiamet ja riigiprokuratuur ei soovinud juhtumit kommenteerida.
Groznõi endine linnapea Bislan Gantemirov alustas oma poliitilist karjääri Eestis teeninud Tšetšeenia vabadusvõitlejate juhi Džohhar Dudajevi pooldajana. 1991. aastal sai temast Grõznõi linnapea, aga 1993. aastal ühines hoopis Dudajevi vastase opositsiooniga. Esimese Tšetseenia sõja ajal sõdis Gantemirov föderaalvägede poolel. Gantemirovist sai Doku Zavgajevi nukuvalitsuse ajal taas Groznõi linnapea.
Gantemirov vahistati 1996. aastal süüdistatuna ligi 140 miljoni krooni (üheksa miljoni euro) riisumises. Gantemirov väitis ise, et tema välisriikides olevatel kontodel leiduval rahal pole Venemaa riigieelarve rahaga mingit seost.
Gantemirov mõisteti 1999. aasta esimesel poole kuueks aastaks vangi, aga juba pool aastat hiljem, pärast seda, kui Vladimir Putinist oli saanud peaminister, andis president Boris Jeltsin talle sama aasta lõpus armu ja temast sai kohe Venemaa valituse eriesindaja asetäitja Tšetšeenias. 2000. aastal nimetati ta taas Groznõi linnapeaks. 2001. aasta juunist kuni 2002. aasta veebruarini oli Gantemirov Venemaa presidendi täieõigusliku esindaja Föderaalses Lõunaringkonna administratsioonis peainspektor. Seejärel sai temast Tšetšeenia asepeaminister, informatsiooni- ja trükiminister.
Viimaste andmete kohaselt ostis Gantemirov Venemaal Volgogradi oblastis kokku ühismajandite varasid ning tegeleb põllumajandusäriga.