/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/07/16/5630633t1h0718.jpg)
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul pole ehitussektori suur panus Eesti majanduskasvu jätkusuutlik.
LHV: ehitussektori suur panus majanduskasvu pole jätkusuutlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mullune majanduskasv oli oodatust kiirem ja seda peamiselt tugeva aastalõpu arvelt. Neljanda kvartali nõnda tugev kasv üllatas, arvestades, et mujal maailmas esinesid sel ajal juba selged majanduse jahtumise märgid,» ütles Aab BNS-ile.
Suurim panus majanduskasvu tuli majandusanalüütiku sõnul aasta kokkuvõttes ehitussektorist kus üha rohkem ilmneb buumi märke. «Viimase kolme aasta jooksul on ehitusmaht kasvanud poole võrra ja sektoris loodud lisandväärtus kasvanud ligikaudu 60 protsenti. See ei ole kindlasti jätkusuutlik trend,» rääkis ta.
Aabi hinnangul ei pruugi tagasilöök tulla veel sel aastal, kuid sektoris tegutsevad ettevõtjad peaksid arvestama, et ehitusmaht ei saa nii hüppeliselt kasvada igavesti.
LHV majandusanalüütik lisas, et möödunud aasta puhul on positiivne, et majanduskasv oli tegelikult laiapõhjaline ning lisaks ehitusele kasvas lisandväärtus jõuliselt ka töötlevas tööstuses ja teenuste valdkonnas.
«Käesoleval aastal sama kiire kasv tõenäoliselt ei jätku, sest väliskeskkond on Eesti jaoks veidi vähemtoetav ning sisemiselt vajab lahendamist tööjõukitsikuse küsimus,» prognoosis Aab.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes eelmisel aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9 protsenti, 2018. aastal oli SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot. Seejuures püsis Eesti majanduskasv kolmandat aastat järjest üle 3 protsendi. 2018. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 4,2 protsenti.