Eesti Energia teenis üle saja miljoni euro puhaskasumit

Auvere elektrijaam. Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Eesti Energia müügitulud kasvasid 2018. aastal 16 protsenti ja ulatusid 875 miljoni euroni. Kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA) kujunes 283 miljonit eurot, mida on seitse protsenti rohkem kui aasta varem. Puhaskasum suurenes aastaga viie protsendi võrra 106 miljoni euroni.

«Kuigi terve aasta oli finantsnäitajate poolest tugev, andis suure panuse lõpliku tulemuse saavutamisse väga hea neljas kvartal, kus müügituluks kujunes 261 mln eurot, EBITDA-ks 95 mln eurot ja puhaskasumit teenisime 40 miljonit eurot,» ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila pressiteates.

Avila sõnul aitasid ettevõttel käivet ja kasumit suurendada peamiselt õli ja elektri kasvanud turuhinnad ja suurenenud põlevkiviõli toodang. Elektri turuhind kasvas seejuures Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas aastaga tervelt 42 protsenti.

«Elektri turuhinna sedavõrd suurel kasvul on kaks põhilist põhjust. Esiteks langes 2018. aasta teises pooles Skandinaavia hüdroressursside tase keskmisest oluliselt madalamale ning see kergitas elektri hindu lisaks Skandinaaviale ka Baltikumis. Teine oluline põhjus elektri hinna kasvuks oli kolmekordne CO2 kvootide hinnatõus võrreldes 2017. aasta keskmise tasemega. Kuna Euroopas toodetakse endiselt suur osa elektrist fossiilsetest kütustest, kasvatas CO2 hinnatõus elektri turuhinda väga laialdaselt,» selgitas Avila.

Avila jätkas, et paraku pole CO2 hinnakasv Nord Pooli turupiirkonnas kaasa toonud seda efekti, mida Euroopa Liit on fossiilsetest kütustest elektritootmise kõrgema maksustamise näol soovinud. «EL-i CO2 poliitika eesmärk on toetada taastuvatest allikatest energiatoomise kasvu. Mida me nägime 2018. aastal Baltikumis ja Soomes tegelikult, oli aga see, et läbi Leedu ja Soome jõudis meie turule rohkem Vene päritolu fossiilset elektrit kui kunagi varem ehk üle 13 teravatt-tunni, mis on võrdne kogus 1,5-kordse Eesti aastatarbimisega,» möönis ta.

«Kuigi Venemaa elektritootjad ei pea elektri tootmiseks erinevalt EL-i tootjatest CO2 kvooti ostma, saavad nad oma toodanguga osaleda samal turul, kus EL-i elektritootjad. See tekitab ebavõrdse konkurentsiolukorra ja kokkuvõttes suretab EL-i tööstust välja,“ lausus Andri Avila ning avaldas lootust, et riigid ja turukorralduse eest vastutajad selle probleemi nii kiiresti kui võimalik ära lahendavad,» lisas Avila.

Eesti Energia elektri müügimaht oli 2018. aastal 9,2 teravatt-tundi, jäädes 2017. aastaga samale tasemele. Põlevkiviõli müüs Eesti Energia eelmisel aastal tänu kasvanud turuhinnale ja õlitehaste paranenud töökindlusele 393 tuhat tonni ehk 6% rohkem kui 2017. aastal. Põlevkiviõli toodang küündis rekordilise 411 tuhande tonnini.

2018. aastal alustati elektri müümise ja energiateenuste pakkumisega Soomes ja Rootsis, kus praegu keskendutakse kliendiportfelli kasvatamisele. Kokku müüb Eesti Energia energiat ja energialahendusi kuuel koduturul: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi.

Kontsern investeeris 2018. aastal põhivarasse 215 miljonit eurot, mida on 49% rohkem, kui varasemal aastal. Suurima osa sellest summast moodustasid investeeringud elektrivõrgu parendamiseks mahus 82 miljonit eurot. Pikaajaliste investeeringute tulemusel on praeguseks kaks kolmandikku Elektrilevi võrgust ilmastikukindel. 2018. aastal tegi Eesti Energia viimase makse GE-le Auvere elektrijaama eest. Auvere elektrijaama kogumaksumuseks kujunes 610 miljonit eurot.

«Auvere elektrijaam on Eesti Energia kõige efektiivsem ja puhtam juhitav elektritootmisseade, mis on oluline Eesti varustuskindluse seisukohalt. Suudame Auvere elektrijaamaga 50% ulatuses toota ka taastuvenergiat. Head võimalused selle võimekuse kasutamiseks loob EL-i taastuvenergia statistikakaubandus, mille abil saaksime teenida teiste EL-i riikide toel eksporditulu,» rääkis Avila.

«Aasta suurimaks investeeringuks kujunes aga Baltikumi tuuleenergia tootja Nelja Energia omandamine. Selle tehingu tulemusena on Eesti Energia tütarettevõttest Enefit Green kujunenud piirkonna juhtiv taastuvenergia tootja koos esindusliku arendusportfelliga. Lisaks aitab Auvere elektrijaam ja omandatud Nelja Energia tootmisvarad asendada käesoleval aastal tööd lõpetavaid vanemaid Narva elektrijaamade energiaplokke mahus 600 MW,» lisas Avila.

Eesti Energia on teinud omanikule ettepaneku maksta 2018. aasta eest dividendi 57 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas ligi 14 miljonit eurot. Eesti Energia kontserni maksujalajäljeks Eestis oli 2018. aastal 224 miljonit eurot. Sellest 66 miljonit eurot moodustasid tööjõuga seotud maksud, mis teeb Eesti Energiast suurima tööjõumaksude maksja Eestis.