:format(webp)/nginx/o/2019/02/27/11829522t1h4ed5.jpg)
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul ei peaks Swedbanki kliendid muretsema panka tabanud kahtlaste tehingute skandaali pärast, sest pangale ei saa osaks Danske saatus – sulgemine Eestis.
Eelmisel nädalal ilmusid päevase vahega kaks uudist: kõigepealt teatas finantsinspektsioon Danske Eesti filiaali sulgemisest ning päev hiljem avalikustas Rootsi rahvusringhääling, et aastatel 2007–2015 voolas Swedbanki kaudu 5,8 miljardi dollari ulatuses kahtlast raha. Küsimusele, kas Danske sulgemine võis tekitada Swedbanki klientides hirmu, et nende kodupanka tabab sama saatus, vastas Müller, et selline hirm on põhjendamatu.
«Rääkides Swedbanki näitest, siis ei suuda pank filtreerida iga tehingut, mida kliendid teevad. Seega lähevad lipukesed sageli püsti tagantjärele ja pangal on valik, kas ta tahab lõpetada kliendisuhte. Me peame endale aru andma, et esiteks ei ole Swedbanki suhtes veel ametlikke uurimusi tehtud ja teiseks, et selliste kahtluste puhul on pangad alati väga halvas positsioonis, kuna seadusest tulenevalt ei saa nad kommenteerida üksikute klientide tehtud tehinguid või kas see või teine isik on panga klient,» rääkis Müller Kuku raadio saates «Majandusruum».
Müller lisas, et tema hinnangul ei peaks praeguseid rahapesu tõkestamise standardeid kasutama kümne aasta taguste tehingute hindamiseks, sest kuigi kahtlaseid tehinguid ei ole kunagi peetud õigeks, on regulatsioon ja tehingute jälgimise võimekus aja jooksul muutunud. Küsimusele, kas seda mõttekäiku saab rakendada ka Danske panga puhul, kust liikus läbi 200 miljardit eurot kahtlast raha, vastas Müller eitavalt. «See, mis Danskes toimus – kuidas nad eirasid süstemaatiliselt reeglit ning eksitasid finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürood –, ei ole loomulikult aktsepteeritav,» ütles ta.
Samas toonitas Müller, et Danske puhul oli teada, et musta raha ei võetud Eestis pangaautomaatidest välja ning see liikus edasi teistesse Euroopa pankadesse.
«Eeldatavasti Swedbanki ka. Ei tohiks olla üllatus, et Eesti pankade vahel tehakse rahaülekandeid. Seda ahelat pidi edasi mõeldes on igal järgmisel lülil raskem arvata, et toimus midagi kahtlast. Kui sa oleksid Swedbank ja sulle teeks ülekande ettevõte, kellel on konto lugupeetud Taani pangas, mille puhul sa võid eeldada, et seal on konto omanikule taustakontroll tehtud, siis sa oled vähem murelik,» ütles Müller.
Rahapesuskandaali aastatel olid Danske Eesti korrespondentpangad dollarimaksete alal Deutsche Banki USA filiaal, Bank of America ja JPMorgan Chase & Co. Praegu on teada, et mitteresidentide kahtlane raha liikus nende kaudu edasi Ameerika Ühendriikidesse ja seetõttu on riigi ametiasutused võtnud kõik kolm panka uurimise alla. Küsimusele, miks rakendab USA Danskest liikunud raha suhtes rangemaid meetmeid kui meie ametiasutused Swedbanki suhtes, vastas Müller, et tema seda ei väidaks.
«Korrespondentpangad on tavaliselt suuremad rahvusvahelised pangad, kes tahavad olla väga kindlad, et kui nad pakuvad raha liigutamise teenuseid, siis ei liiguks kahtlane raha teiste pankade abil läbi nende. Deutsche Bank on sattunud tõesti nii Ameerika kui ka Euroopa ametkondade uurimise alla ja maksnud ka suuri trahve. Ameerikas on reeglistik läinud karmimaks ja see on olnud sõltumatu Eesti ametkondade tegevusest,» ütles ta.
Samas lisas Müller, et Eesti pangad on hakanud palju tähelepanelikumalt oma kliente hindama, sest nad on ka mures, et äkki korrespondentpangad ei taha muidu neile teenuseid pakkuda. Mis tähendaks omakorda, et Eesti ettevõtetele muutuks dollarimaksete tegemine problemaatiliseks, ütles ta.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/30/11752324t1hab18.jpg)
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)