Ajal, mil Eestis valmistus Riigikogu lugema laevanduseelnõu, osales ettevõtluskonsultant Riina Palu Hong Kongi merendusnädalal. Maailma ühe suurima laevandussektoriga erihalduspiirkonna tegevusest ja kogemusest on meil palju õppida, kirjutab Palu.
«MKM ambitsioon muuta Eesti merendussektor ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks on muljetavaldav, sellist valdkonnapiire ületavat initsiatiivi ei ole varem olnud. Laevade Eesti lipu alla kogumist ning seeläbi kaldasektori arendamist võib saata edu, kuid see eeldab riigi majanduses mitmete uute eesmärkide seadmist, mis esmapilgul ei paista otseselt laevandusega seotud.
Kui kõrgel on latt üleilmses konkurentsis ehk milline on riikide merenduse korraldus, kus laevu on registris kõige rohkem? Täna on tipus Panama, Marshalli saared, Libeeria ja Hong Kong, aga igal aastal osa registreid võidab laevu, osa kaotab.
Eestile võiks eeskujuks olla Hong Kong, mille kapitalistlik majandus- ja õiguskorraldus pärinevad Ühendkuningriigilt. 1997. aastal Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkonnaks muudetud Hong Kongi majandus ei toetu ainult merendusele ega logistikale, seal on tipptasemel finantssektor ning elav turismindus.
Hong Kongi administratsiooni juht Carrie Lam rõhutas oma eelmise aasta oktoobris peetud poliitilises kõnes vajadust toetada kõrge lisandväärtusega merendusteenuste arendamist riiklike meetmetega. Lami sõnul on Hong Kong Aasia Vaikse ookeani regiooni olulisim ümberlaadimiskeskus, mille kaubanduse ja logistika peamine edasiviiv jõud on merendus.
Luuakse uued maksumeetmed, et edendada laevade liisimise äri ja merendusega seotud kindlustust, toetatakse globaalsele merendusele vaidluste lahendamisega seotud teenuste pakkumist ja investeeritakse 23 miljonit eurot Merenduse ja Lennunduse Treeningfondi. Et pakkuda paremat toetust laevaomanikele ja reklaamida Hong Kongi, arendatakse laevaregistrit, luuakse regionaalsed bürood teistes riikides ja Hiina linnades.