/nginx/o/2019/02/27/11827774t1h11f8.jpg)
«Otsisin pikalt tööd ja leidsin lõpuks internetist hea pakkumise. Kohapeal selgus, et tegemist on Eestis tegutseva töövahendusbürooga, mis intervjueerib siin inimesi, aga tulevane tööandja on hoopis välismaine ettevõte. Minu käest küsiti 50 eurot, et nad edastaksid minu CV võimalikule sobivale tööandajale. Kas nii on õige?» küsis lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja nõustamise alal Meeli Miidla-Vanatalu:
Tööturuteenuste osutamise reegleid reguleerib Eestis tööturuteenuste ja –toetuste seadus (TTOS). Seaduse kohaselt on töövahendus töö ja töötaja kokkuviimiseks vajaliku info vahendamine. Töö vahendamise eest ei tohi tööotsijalt raha küsida (TTOS § 391).
Sellist teenust võivad pakkuda ka eraettevõtted, kui nad on enne tegevuse alustamist esitanud majandustegevusteate majandustegevuse registrile https://mtr.mkm.ee/. Iga inimene saab ka ise registrist kontrollida, milliste tegevuste kohta on ettevõte teate esitanud.
Töövahenduse eest tasu nõudmine tööotsijalt on keelatud. Järelevalvet selle nõude rikkumise üle teeb alates selle aasta 20. jaanuarist Tööinspektsioon. Inspektsioon võib kontrollida ettevõtte majandustegevusega seoses kahte asja:
Tööinspektor võib seega nõuda tööd või renditööjõudu vahendavalt ettevõttelt teate esitamist majandustegevuse registrile. Kui inspektor tuvastab, et töövahenduse eest on inimestelt tasu nõutud, võib ta keelata töö või renditööjõu vahendamisega seotud majandustegevuse. Sellist keeldu saab rakendada kuni üheks aastaks.
Kui teie käest küsiti töövahenduse eest raha, on teil õigus see tagasi nõuda ning teavitada Tööinspektsiooni e-kirjaga aadressil vihje@ti.ee või infotelefonil 640 6000.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)