Kolm küsimust: kas kohtutäiturid tembeldavad inimesi võlglasteks alusetult?

Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Eesti seadused võimaldavad kohtutäituritel tembeldada inimesi võlgasteks ja nõuda neilt menetlustasusid hetke möödudes pärast nõuet sisaldava kohtuotsuse jõustumist ning seejuures nõudeta kontrollida, kas inimesel ka tegelikult on tahe väljanõutud summa tasumisest hoiduda.

Uurisime justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhatajalt Indrek Nikluselt, miks selline kord Eestis kehtib.

Aivar Pau (AP): Täitemenetluse seadustiku (TsMS)  § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Sama § lg 3 kohaselt täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel. Kas see tähendab seda, et seadus, kohus, sissenõudja või kohtutäitur peaksid andma mõistliku aja väljamõistetud summa tasumiseks ilma, et see isik muutuks võlgnikuks (st isikuks, kes pole vabatahtlikult olnud nõus väljamõistetud summasid tasuma) ja et kohtutäitur saaks juba kasseerida sisse menetluskulusid? Ehk siis, kas inimesel puudub igasugune vabatahtliku nõude täitmise periood?

Indrek Niklus (IN): Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku koosmõjul võib võlausaldaja pöörduda täituri poole kohe, kui tal on olemas jõustunud kohtulahend. Seadus ei näe ette mingit kindlat ajavahemikku, millal pärast kohtulahendi jõustumist võib või peab võlausaldaja kohtutäituri poole pöörduma.

See on võlausaldaja vaba valik. Samas ongi kohtulahendi jõustumiseks ette nähtud aeg muu hulgas mõeldud selleks, et võlgnik saaks otsustada, kas ta nõustub kohtulahendiga ja tasub selle kohe ära või soovib ta selle edasi kaevata. Kohtulahend jõustub reeglina 30 päeva jooksul alates võlgnikule kättetoimetamisest. Seda tähtaega saabki pidada ka esimeseks vabatahtlikuks kohtulahendiga kinnitatud võla tasumise tähtajaks.

Kui võlausaldaja soovib, et võlgniku kohustuste sundtäitmiseks alustatakse täitemenetlust, siis peab ta esitama kohtutäiturile avalduse, millele lisatakse juurde ka jõustunud kohtulahend (või muu täitedokument). Kui kohtutäituri hinnangul on kõik eeldused täitemenetluse alustamiseks täidetud, siis koostab ta täitmisteate, mis toimetatakse võlgnikule kätte ja milles ühe kohustusliku punktina on kirjas ka see, kui pika aja jooksul saab võlgnik tasuda võla vabatahtlikult ehk siis ilma riiklike sunnimeetmeteta.

Täitemenetluse seadustiku kohaselt on vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuseks reeglina 30 päeva. Vabatahtlik täitmine täitemenetluse mõttes tähendab seda, et võlgniku suhtes ei saa kohtutäitur sunnimeetmeid rakendada (nt pangakontol olevat raha arestida). Erandi sellest võib teha kohus oma lahendiga (näiteks eluruumide vabastamist kohustavate lahendite puhul) või siis tuleb erand seadusest. Üheks selliseks erandiks on elatise võla tasumine, mille vabatahtlik täitmise tähtaeg on kümme päeva.

Täitmiseteade sisaldab ka hoiatust, et kui võlga vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täideta, siis võetakse inimese suhtes kasutusele täitemenetluse meetmed (sissenõude pööramine pangakontole, töötasule, kinnisasja sundvõõrandamine vms). Juhul kui võlgnik täidab oma kohustuse täituri määratud ajaks, siis lubab seadus kohtutäituril nõuda ainult täitemenetluse alustamistasu.

Täitemenetluse alustamise tasu suurust reguleerib kohtutäituri seadus. Selle järgi sõltub alustamise tasu suurus võlgnikule täitmisteate edastamise keerukusest ja võla suurusest. Näiteks kui võlgnik on võimalik kätte saada rahvastikuregistri või äriregistri alusel ja võla suurus on 51 kuni 5000 eurot, siis on alustamistasu 30 eurot. Kui võlgnikku registriandmete alusel kätte saada ei õnnestu ja täitur peab isiku leidmiseks rohkem tööd tegema, siis võib suurte nõuete puhul (üle 5000 euro) olla alustamistasu 120 eurot.

Võlgniku kohustust maksta täiturile alustamise tasu on seotud sellega, et täitur teeb täitemenetluse alustamisel tööd, mida ei saa teha tasuta. Kindlasti ei saa sundida ka võlausaldajat seda tasu maksma, sest miks peaks tema tegema täiendavaid kulutusi, et keegi teine oma võla talle ära maksaks.

Seega ongi võlgnikul aega kohtus kindlaks tehtud võlga maksta vabatahtlikult kõigepealt kohtulahendi jõustumise perioodil. Sel juhul talle mingeid täiendavaid kulusid ei kaasne. Kui ta selle aja jooksul ei tasu ja võlausaldaja pöördub kohe pärast kohtulahendi jõustumist kohtutäituri poole, siis määrab kohtutäitur tavapäraselt kuni 30 päevase vabatahtliku täitmise tähtaja.

Sellisel juhul võib võlgnikule tekkida kohustus maksta 30 kuni 120 eurot kohtutäiturile tema tehtud töö eest ehk alustamise tasu. Lisaks eelnevale täiendava tähtaja määramine võlgnikule vabatahtlikuks võla tasumiseks ei ole õiglane, sest pikendab veelgi perioodi, mil võlausaldaja oma raha kätte ei saa.

AP: TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt viiakse täitemenetlus läbi jõustunud kohtulahendi alusel. TMS § 23 lg 1 kohaselt eeldab täitemenetluse algatamine sissenõudja poolt sissenõudja avalduse ja täitedokumendi esitamist. Kas täitemenetluse saab Eesti seaduste kohaselt alustada ka ilma, et oleks tuvastatud, et isik pole olnud vabatahtlikult nõus väljasmõistetud kohustusi täitma?

IN: Võlgnikul on võimalus oma võlg võlausaldajale tasuda igal hetkel. Ta võib võla tasuda enne, kui võlausaldaja kohtusse pöördub, kohtumenetluse ajal, kui kohtulahend jõustub või kohtutäituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Seega on võlgnikul küllalt aega oma kohutused täita ja vältida täiendavaid kulusid, mis talle täitemenetlusega tekkida võivad.

Praegu kehtivad seadused ei näe ette eraldi protsessi selle kohta, et selgitada välja, kas võlgnik tasub võla vabatahtlikult või mitte. Seda põhjusel, et puuduvad vahendid võlgniku tahte väljaselgitamiseks. Igaüks on valmis ju väitma, et ta tasub võla vabatahtlikult, kuid tegelikult ei tasu, vaid soovib veelgi aega venitada. Näiteks selleks, et oma vara varjata. Kõige kindlam võlgniku vabatahtliku tasumissoovi väljendus ongi võla tasumine.

Tuleb silmas pidada, et reaalsuses kulub võla tekkimisest – hetkest, kui võlgnik jätab tähtajaks arve või muu võla maksmata – kuni täitemenetluse alustamiseni kuid kui mitte aastaid. Samuti ei saa võlg tekkida inimesele üllatusena, sest kohtumenetlus tagab selle, et võlgnikule antakse kohtumenetlusest teada, palutakse tal vastata, oma seisukoht öelda jne.

Ainult juhul, kui võlgnik ise on olnud hooletu oma andmete osas või lausa pahatahtlikult oma aadresse varjanud, võib juhtuda, et kohus ei saa teda kätte ja otsus tehakse näiteks tagaselja. Kuid sellistel juhtudel ei annaks täiendav vabatahtlik tähtaeg ega võlgniku tahte väljaselgitamine midagi, sest kohtule, võlausaldajale ega kellelegi teisele ei ole teada, kus ta on ja kuidas tema vabatahtliku täitmise soov välja selgitada.

AP: Täitemenetluse algatamisel lisandub põhinõudele ka täitemenetluse algatamise tasu (alus kohtutäituri seadus § 34). Küsimus: kas selle algatamise summa sissenõudmiseks on alus ka juhul, kui ei ole tuvastatud, et isik pole nõus tasuma väljanõutud summasid vabatahtlikult ja võib olla on summa juba tasutud? Ehk siis: isik saab võlgnikuks ja kohustuse tasuda algatamise tasu ka juhul, kui pole tuvastatud, et summad oleksid tasutud või et nn võlgnik pole olnud nõud vabatahtlikult neid tasuma?

IN: Kehtiva korra järgi tekib kohtutäituril õigus saada algatamise tasu, kui võlausaldaja on esitanud võlgniku suhtes kohtutäiturile täitmisavalduse ning kohtutäitur on selle avalduse ja võla aluseks oleva dokumendi alusel avanud täitetoimiku. Kohtutäitur ei ole kohustatud varasemat võla tasumist kontrollima, eksimuse risk lasub võlausaldajal. Juhul kui hiljem selgub, et võlgnik on võla tasunud enne kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist, tasub algatamise tasu võlausaldaja.

Täitemenetluse algatamisel peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ja täitelemenetluse aluseks oleva dokumendi. Täitemenetluse algatamise tasu eesmärgiks on katta võlgniku teavitamisega seotud kulud ning muud täitetoimiku avamisega seotud bürookulud. Algatamise tasu arvelt toimub ka täitetoimiku lõpetamisega seonduvate dokumentide võlgnikule kättetoimetamine ning kantakse täitetoimiku arhiveerimisega ja edasise hoiustamisega ja hävitamisega seonduvaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt võetakse täitemenetluses algatamise tasu üksnes seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tehtava töö eest ning kantud kulude katteks.

Seega ei ole põhjust väita, et algatamise tasu arvelt võib tekkida oht kohtutäituri alusetult rikastumiseks.   

Käesoleva artikli autoril oli endal kokkupuude olukorraga, kus teda nimetati pärast kohtuotsuse jõustumist võlglaseks ja nõuti sisse menetlustasud ilma, et oleks tuvastatud tema tahtlus otsusega väljamõistetud summa tasumisest hoiduda.