Salapärane äri Narvas: Kremli verehõngulist raha laekus Eesti firma kontole miljonites (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Radar» otsis Narvas üles ettevõtted, mille kontodele laekus kahtlast raha.
Rahapesu-uurijatele tuttavad firmad saatsid kahe narvaka firmale 13,3 miljonit.
Kõnealused ettevõtted tegutsevad väsinud kortermaja esimese korruse pinnal.
Ettevõtjad peitsid end ajakirjanike eest ära.
Magnitski rahapesuafääriga otseselt seotud pangakontodelt laekus kahe Narva ettevõtte arvele miljoneid eurosid. Üks neist tegutseb Eestis praegugi.
2007. aastal varastati Vene riigikassast 230 miljonit dollarit maksuraha. Raha viidi riigist välja ning see liikus läbi lõputu firmade labürindi, mille jälgi aetakse siiani.
Vahetult pärast vargust üritas raha üles leida ka investeerimisfondi Hermitage Capital Management (HCM) esindaja, advokaat Sergei Magnitski, kuid Vene võimud vahistasid ta peagi. Vanglas olles haigestus ta pankreatiiti, talle ei võimaldatud õigeaegset arstiabi ning 2009. aastal ta suri, kusjuures tema kehalt leiti peksmise jälgi.
Edaspidi oli sel hämaral rahal juures vere hõng, juhtum ristiti Magnitski afääriks.
Pea kümme aastat hiljem viib selle mõistatuse uus pusletükk meid Narva.
Nimelt näitavad lekkinud pangaväljavõtted, et pärast Vene riigikassa puistamist tegid kahtlase taustaga mitteresidendid muuhulgas hulga ülekandeid kahe Eesti ettevõtte, Ronfard OÜ ja Logowest OÜ kontodele.
Need firmad pesid kindlasti summasid, mis olid osa 230 miljoni dollari pettusest.
Aastatel 2007–2011 saatsid mitteresidendid mõlemale Eesti ärile kokku 13,3 miljonit eurot. Nende seas on rahapesu-uurijatele vägagi tuttavad nimed: Unitronic LLP, Jackwell LLP ja Everfront Sales LLP.
Kümne viimase aasta vältel on Magnitski afääris joonistatud palju mitmesuguseid skeeme, kuid enamikust neist võib leida ülalmainitud kolm Danske panga Eesti haru (toonane Sampo) klienti.
«Need firmad pesid kindlasti summasid, mis olid osa 230 miljoni dollari pettusest,» on HCM juhi Bill Browderi parem käsi Vadim Kleiner veendunud. Nende ettevõtete tegevust kirjeldavad arvukad kuriteoteated, mida on HCM eri riikide, sealhulgas Eesti prokuratuuri saatnud ja mille alusel on ka kriminaalmenetlusi alustatud.
Miljoniärid hruštšovkades
Nii Ronfardi kui Logowesti juhid ja osanikud on samad, Igor Hripunov ja Jelena Hripunova. Ronfardil pole viimastel aastatel enam käivet olnud, kuid Logowest on siiani aktiivne.
Ametlikud andmed näitavad, et ettevõtted tegelevad veoteenuste ja ehitusmaterjalide vahendamisega. Paberite järgi on kõik korrektne. Maksud on ilusti makstud, majandusaastaaruanded esitatud ja Logowestil on praegu ametlikult palgal üheksa töötajat. Logowesti koduleht näitab ka tunnistust, et firma on Eesti kaubandus-tööstuskoja liige. Käivet kogub firma igal aastal miljonites eurodes.
Logowesti juriidiline aadress on Narvas Puškini tänava hruštšovka 12. korrusel. Ustel pole aga numbreid ning õige korteri leidmine on paras peavalu. «Neid pole ammu siin olnud,» kõneleb mees uksel. Selgub, et korterisse laekub vaid post, mida ettevõtjad vahel kogumas käivad, kuid firma sel aadressil ei tegutse.
Logowesti ja Ronfardi tegevusaadress asub mõnisada meetrit eemal, Linda tänaval, ühe väsinud kortermaja esimese korruse kontoripinnal, mis paistab läbi akende vaadatuna tühjavõitu.
Kella helistamise peale ilmubki uksele Logowesti töötaja.
«Kas Jelena Hripunova on siin?»
«Ta on praegu kinni,» vastab ta.
«Kas me saame ta ära oodata? Meil on talle paar küsimust.»
«Ei. Täna Jelena Hripunova ei vabane.»
«Aga homme?»
«Ma arvan, et mitte.»
Helistame Jelenale, et veidrate ülekannete kohta aru pärida.
«Oi, väga vabandan, aga ma olen praegu kinni. Vabandust,» vastab ta.
«Millal me saame teiega uuesti ühendust võtta?»
Kõne katkeb.
Ka järgmise telefonikõne katkestab Jelena poole sõna pealt. Abikaasa jääb üldse tabamatuks. Firma üldmeililt vastust ei saabu.
Nii ei saagi aimu, millist äri täpsemalt ettevõtted ajasid või ajavad. Seda tuleb vaadata dokumentidest.
110 kahtlast ülekannet
Viie aastaga tegid Danske mitteresidendid Ronfardi ja Logowesti Swedbanki kontodele kokku 110 ülekannet.
Põhjendatud on makseid üldjuhul ühtemoodi: näiteks telliskivivedu Venemaale ja Soome või ettemaks mitmesuguste lepingute alusel. Summad on aga tihti ümmargused, näiteks üheksal korral kanti mitmesuguste lepingute alusel ettevõtete kontole täpselt 100 000 eurot.
Aastal 2007, kui algasid salapärased ülekanded, Logowesti müügitulu mitmekordistus. 2008. aastal moodustasid kahtlased kanded enam kui poole Ronfardi käibest.
Unitronicu, Jackwelli ja Everfronti maksed ulatuvad veidi üle nelja miljoni euro.
Nimelt tulevad mängu seni mainimata varifirmad, mille tehingud ei paista loogilised ning taust enam kui kahtlane.
Näiteks on Logowestile ja Ronfardile saatnud suurima summa, kokku 5,7 miljonit eurot Uus-Meremaa ettevõte Richdale Import LTD. Nii nagu 370 samasuguse ettevõtte puhul, on Richdale’i osanik Maxhold LTD, mida omakorda juhtis tol ajal lätlane Voldemar Spatz. Postimees on varem juba kirjutanud, et tegemist on valeidentiteediga, mida on kasutatud kuritegelikes skeemides üle maailma.
Robert Kitt: igal aastal läbib panka 170 miljonit tehingut, seega ei pruukinud sellised kanded toona silma jääda.
2007. aasta suvel saatis Ronfardile ja Logowestile kolme maksega 517 000 eurot veel variettevõte Carlex Universal, mille osanikud on kümmekonna kuritegeliku skeemiga seotud Milltown Corporate Services ja Ireland & Overseas Acquisitions, mille eesotsas taas Läti varidirektorid.
Varem lekkinud andmed näitavad sedagi, et Carlex Universal on peale Eesti firmade teinud tehinguid Läti pangas Trasta komercbanka kontot omanud Nomirex Trading LTDga. Nomirex on aga üks Magnitski afääri võtmekontosid, millest samuti Vene riigikassast varastatud raha kahtluse järgi läbi voolas.
Swedbank Eesti juht Robert Kitt kommenteeris «Radarile», et igal aastal läbib panka 170 miljonit tehingut, seega ei pruukinud kõik sellised kanded tõepoolest toona silma jääda.
«Ei ole võimalik, et kõiki makseid üksipulgi monitooritakse, aga pankade kohustus on seda loomulikult jälgida,» sõnas ta.
Möödunud nädala kolmapäeval teatas ka Rootsi rahvusringhääling SVT, et umbes 26 miljonit dollarit Magnitski afääriga seotud raha jõudis Swedbanki, sealhulgas Eesti kontodele.