:format(webp)/nginx/o/2019/02/20/11803301t1h5c47.jpg)
Bloomberg kirjutab, et Swedbank Eesti otsis rahapesuskandaali aastatel aktiivselt töötajaid, kes aitaksid ehitada rahvusvahelist privaatpanganduse kliendibaasi. Töökuulutustes lubas pank, et kandideerijad hakkavad tegema koostööd Venemaalt ja SRÜ riikidest pärit klientidega.
Rootsi rahvusringhäälingu SVT ajakirjanikud avalikustasid, et aastatel 2007-2015 liikus läbi Swedbanki kontode vähemalt 5,8 miljardi dollari ulatuses kahtlast raha. Uurimise all olid ülekanded, kus üheks osapooleks oli Danske Banki Eesti filiaali pangakonto.
Bloombergi viidatud 2008. aasta töökuulutusel otsis pank toona kliendisuhete haldurit, kelle põhilisteks ülesanneteks oli kliendisuhete hoidmine ja loomine, Venemaalt ja SRÜ riikidest pärit klientide portfellide haldamine ja kasvatamine, uute kliendisuhete loomine (vahendamiste, soovituste või ürituste kaudu) ning SRÜ riikidest pärit klientide nõustamine.
/nginx/o/2019/02/26/11826299t1h7abb.jpg)
Swedbank on korduvalt väitnud, et neil ei olnud mingeid seoseid Danskes toimunud rahapesuga ning nad on kõikidest kahtlustest puhtad. Panga kõneisik Gabriel Francke Rodau keeldus kommenteerimast rahvusvahelist privaatpangandust puudutavaid asjaolusid. Bloombergi küsimustele vastas Francke Rodau, et Swedbank saab praegu väga palju päringuid Balti äride kohta ning nad tahavad esitada samasugust informatsiooni kõikidele välistele aktsionäridele ühel ajal.
Bloombergi allika kohaselt oli Swedbanki rahvusvahelise privaatpanganduse üksus keskendunud mitte-residentidest klientidele. Üksuses toimusid 2009. aastal ümberkorraldused, kuid mitte-residentide äri jätkus ka hiljem. Allikas lisas ka, et vähemalt 75 mitte-residentidest Danske klienti avasid Swedbankis kontod peale seda, kui Danske hakkas 2015. aastal finantsinspektsiooni ettekirjutuste tõttu mitte-residentide kontosid sulgema.
Eesti Finantsinspektsioon ja Rootsi Finansinspektionen leppisid eelmisel neljapäeval kokku ühisuurimise alustamises Rootsi rahvusringhäälingu poolt avaldatud informatsiooni kontrollimiseks. Uurimises on lubanud osaleda ka Leedu keskpank, aidates vajadusel Rootsi ja Eesti järelevalvet vajaliku informatsiooniga.
«On äärmiselt oluline, et panga juhtkond suhtuks meedias esitatud kahtlustustesse samuti väga tõsiselt ning võtaks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada panga tegevuse vastavus seadustele ja regulatsioonidele,» teatasid asutused ühisavalduses.
«SVT avalikustatud info on väga tõsine, vaatame koos oma Eesti kolleegidega iga kivi alla, et olukorda igakülgselt hinnata. Palume ühisuurimises osaleda ka Läti finantsjärelevalvel,» ütles Rootsi finantsjärelevalve peadirektor Erik Thedéen.
«Rahapesu riskidega tegelemine on olnud Eesti finantsjärelevalve prioriteet 2014. aastast alates. Oleme selle ajaga tuntavalt vähendanud mitteresidentide äri osakaalu, elimineerides sellega olulisi riske ning suunates panku tõstma riskikontrolli standardeid. Hindame kõrgelt koostööd Rootsi ja teiste riikidega üles kerkinud juhtumiga tegelemisel,» ütles Eesti finantsinspektsioon juhatuse esimees Kilvar Kessler.
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)