Euroopa Kohus tühistas Läti keskpanga juhi ametist kõrvaldamise

Läti kespanga president Ilmārs Rimšēvičs Foto: Edijs Pālens /LETA

Euroopa Kohus tühistas Läti riigi otsuse kõrvaldada kriminaaluurimise all olev keskpanga juht Ilmārs Rimšēvičs ametist, kuna kohtu hinnangul pole piisavalt tõendeid ametist taandamise õigustamiseks.

Läti korruptsioonivastase võitluse amet KNAB võttis mullu veebruaris Rimšēvičsi vastu ette rea meetmeid, sealhulgas keelas amet tal täita ametikohustusi Läti keskpanga presidendina, kohustas teda maksma tagatisraha ning keelas tal riigist loata lahkuda. Nende taga oli kriminaaluurimine, mis puudutab Rimšēvičsi väidetavat altkäemaksu võtmist ja korruptsiooni.

Euroopa Kohtul on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga antud pädevus hinnata otsuseid, mis puudutavad liikmesriikide keskpankade presidentide ametist vabastamist. Pädevus on ühenduse kohtule antud selleks, et tagada riiklike keskpankade juhtide sõltumatust, kuna tegu pole ainuüksi riiklike ametiisikutega, vaid ka Euroopa keskpankade süsteemi olulise osaga. Rimšēvičsi juhtum on esimene kord, kui Euroopa Kohus säärast hindamispädevust kasutab.

Kohus märkis enda teisipäevases otsuses esiteks, et ametikohustuse täitmise keeldu, isegi siis, kui see on ajutise iseloomuga, saab pidada ametist kõrvaldamiseks põhikirja mõttes ning seega on Euroopa Kohtu pädevuses selle õiguspärasust hinnata. Samas tõdes Euroopa Kohus, et kahtlemata pole neil õigust teha otsuseid kriminaalasjades, mille arutamine on liikmesriikide kohtute pädevuses. Samuti möönis Euroopa Kohus, et teatud juhtudel on kriminaaluurimise toimimise tagamiseks ametist kõrvaldamine mõistlik samm, mistõttu tulebki Euroopa Kohtul hinnata, kas esineb piisav alus, et kõrvaldamine õigustatud oleks.

Rimšēvičs on Euroopa Kohtu ees tunnistanud, et pole toime pannud süütegusid, mis on talle omistatud, ning sarnaselt EKP seisukohtadele leiab ta, et Läti pole esitanud vähimaidki tõendeid rikkumiste kohta, seisab teisipäevases otsuses. Kohus märkis ka, et kirjalikus menetluses ei esitanud Läti ka altkäemaksusüüdistuste kohta esmapilgul usutavaid tõendeid.

Kohus palus ka suulisel arutamisel Läti riigi esindajatel esitada kõrvaldamisotsust toetavaid dokumente, ent üheski esitatud dokumendis ei sisaldanud tõendeid, mis piisaval määral näitaksid, et Rimšēvičsi suhtes esitatud kahtlustused on piisaval määral põhistatud, selgub otsusest.

Seega otsustas Euroopa Kohus, et Läti ei ole piisaval määral näidanud, et Rimšēvičsi ametist kõrvaldamise taga on piisaval määral veenev kahtlus, et ta on toime pannud tõsiseid üleastumisi. Seetõttu otsustas Euroopa Kohus tühistada otsuse osas, milles see piirab Rimšēvičsil ametikohustuste täitmist Läti keskpanga juhina.