/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/02/25/11822467t1h4e75.jpg)
Finantsinspektsiooni riskihinnangus Tallinna Äripangale viidati teiste riskide seas kõrgele rahapesuriskile, mis tulenes panga ärimudelist ning väga suurest mitteresidentidest klientide osakaalust, kirjutab Äripäev.
Tallinna Äripangal lasub kõrge rahapesurisk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiuste maht oli Äripangas 2017. aasta lõpus 192 miljonit eurot, millest ligi viiendik kuulus offshore klientidele ning kokku moodustas mitteresidentide hoiuste osakaal kõikidest hoiustest üle poole ehk 51 protsenti.
Finantsinspektsioon tõi välja, et mitteresidentide teenindamisele suunatud äristrateegiast tulenevalt on pank äärmiselt haavatav makseteenusel põhinevale rahapesule nn. kihistamise faasis.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et inspektsioonil pole võimalik kommenteerida konkreetse pangaga seotud asjaolusid, kuid rahapesu osas on amet olnud ühtviisi järeleandmatu kõigi Eestis tegutsevate pankade puhul. «Hindame regulaarselt pankade kapitaliseeritust ja vähemalt kord aastas koostame järelevalvelise hinnangu, mille käigus hindame riskide suurust ja nende kaetust omavahenditega. Vajadusel nõuab finantsinspektsioon riskide katteks täiendavat kapitali juurde. Sellisele riskikontrollile võivad eelneda või järgneda spetsiifilised kontrollid, sh kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad konkreetseid valdkondi ning mida vastavas riskihinnangus käsitletakse, näiteks kontrolle rahapesu tõkestamise valdkonnas,» lisas ta.
«Lisaks kapitalinõuetele on finantsinspektsioonil võimalik valida ka muu järelevalvemeede. Näiteks oludes, kus võetav risk ei ole aktsepteeritav, asume esmalt pangaga diskussiooni riskide vähendamise suunal või ka riskikontrollide suurendamise suunal, kui need võimaldavad riske paremini juhtida. Kui see tulemusi ei anna, siis järgnevad muud sunnimeetmed, milleks võib olla ettekirjutus, rahatrahv jne või äärmisel juhul, kui rikkumised on olulised või ulatuslikud, ka tegevusloa kehtetuks tunnistamine,» ütles Nõmm.
Finantsinspektsioon ega ka õigusakt ei kirjuta tema sõnul pankadele ette, milline on konkreetne lubatav mitteresidentide osakaal. «Esmalt mitteresidendid, nagu ka residendid, on väga erineva riskikaaluga. Panga süsteemid ja kontrollid peavad tagama selle, et tehakse kõik mõistlik, et klient, sh mitteresident ja tema äritegevus tuvastada. Kahtlemata on seda distantsilt keerulisem teha, kuna „koduseid“ olusid on lihtsam hinnata. See asjaolu viitab ka sellele, miks mitteresidentide osakaal panganduses on üheks riskiindikaatoriks. Kui süsteemid ja kontrollid ei suuda piisava täpsusega kliendi tegevust tuvastada, siis pank sellist klienti teenindada ei saa,» lisas Nõmm.
Tallinna Äripank asutati 1991. aasta detsembris ja on praeguseks üks vanimaid Eestis tegutsevaid kommertspanku. Tallinna Äripanga AS moodustab koos oma tütarettevõtetega AS TBB liising, AS TBB Invest ja Morgan Trade AS. Ettevõtte juhatusse kuuluvad Aivar Luik, Andrei Žukov, Igor Novikov, Sergei Elošvili.
Ettevõtte suurim aktsionär on Leonarda Invest AS, mis kuulub Andrei Žukovile.