/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/15/11790330t1h79bc.jpg)
Kui inimene otsustab päevapealt ette teatamata lihtsalt töökohalt «minema jalutada», võib ettenägelik tööandja küsida töötajalt trahvi või lausa nõuda raha tekitatud kahju eest, kirjutab advokaat Katrin Paulus advokaadibüroost Emeraldlegal.
Advokaat annab nõu: mida teha, kui töötaja päevapealt minema jalutab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur tööturult lahkujate- ja madal sisenejate arv koos majanduskasvuga on juba mõnda aega pingestanud Eesti tööjõuturgu. Rahvastikuprognoosid lähiaastatel meie olukorrale lahendust ei näe. Ülekaalukas ühepoolne surve toob endaga paratamatult kaasa uusi väljakutseid tööandjatele.
Viimasel ajal räägitakse kasvavast trendist. Töötaja lahkub päevapealt, ilma selgitusi andmata. Võib jääda mulje, et taolise tegevuse puhul ollakse tagajärgedest justkui priid. Tegelikkuses see nii ei ole. Ettenägelikul tööandjal on mitmed võimalusi, kuidas sellist tegevust ennetada ja vajadusel meetmeid kasutusele võtta.
Ettenägeliku tööandja poolt koostatud töölepingust võib «minema jalutanud» töötajale kaasneda rahalisi kohustusi. Näiteks on võimalik töölepingusse kirja panna lepptrahvi kokkulepe juhuks, kui töötaja otsustab põhjuseta enam tööle mitte ilmuda. Tark tööandja on töölepingus välja toonud olulisemad tunnused, mille esinemisel võib töötaja poolt töösuhte lõpetamise eesmärki eeldada. Näiteks tööle mitte ilmumine ja sellest teavitamata jätmine ning tööandjal ei ole võimalik mõistlike vahenditega töötajaga ühendust saada. Lepingus kokkulepitud leppetrahvi suurus peab jääma mõistlikuks. Mida paremini suudab tööandja vaidluse korral esile tuua lahkumise negatiivseid tagajärgi, seda suuremat lepptrahvi saab mõistlikuks pidada. Keskmiselt on sellise minema jalutamise «maksumus» läbimõeldud lepingu korral ühe kuu palk. Seega arvestatav summa, motiveerimaks töötajat oma lahkumise soovi korrektselt vormistama.
Kui tööandja nii ettenägelik ei olnud ja tööleping on sõlmitud ilma leppetrahvi kokkuleppeta, siis on tööandjal õigus nõuda töötajalt lahkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Erinevalt lepptrahvist, peab siin tööandja suutma kahju olemasolu tõendada. Seadusandja eeldab, et kahju suurus on töötaja ühe kuu keskmine palk.
Kui tööandjale tegelikult tekitatud kahju on suurem, saab tööandja tõendite olemasolul nõuda suuremat kahjuhüvitist. Enne töötaja vastu kahjunõude esitamist tuleb tööandjal tööleping üles öelda.
Tuleb ka meeles pidada, et kahju hüvitamist saab nõuda vaid 20 päeva jooksul alates töötaja mitteilmumisest. Seega soovitatakse suurematel ettevõtetel, kellel on töötaja minema jalutamisega rohkem probleeme olnud, asjakohane dokumendipõhi ette valmistada, et nõue vajadusel kiiresti esitada.
Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et töölt lahkumist ükski leppetrahv ega seadusesäte ära ei hoia, kui töötaja nendest võimalustest ei tea ning negatiivseid tagajärgi karta ei oska. Selleks, et ennetada päevapealt minema kõndimist, tuleks töötajale lepingut sõlmides selgitada, et taoline tegevus võib tuua ettevõttele kahju ja selle ennetamiseks on töölepingus vastav leppetrahvi nõue. Lisaks on lepptrahvi kehtivuseks oluline selle tõendatav läbiarutamine töötajaga.
Kui tööleping on juba sõlmitud, saab vastava sätte lisada ka eraldi kirjaliku või suulise läbirääkimise teel. Peale suulist kokkulepet tuleks töötajale saata ülevaade meilile põhiliste tingimustega ja paluda kinnitust, et need tingimused tema jaoks aktsepteeritavad. Seejärel saab vormistada töölepingule vajaliku lisakokkuleppe.