Rootsi finantsinspektsioon peab meedias Swedbanki vastu esitatud rahapesukahtlustust väga tõsiseks ning seejuures lubab inspektsioon teha koostööd Baltimaade finantsjärelevalvetega.
Rootsi finantsinspektsioon: Swedbanki rahapesukahtlustus on väga tõsine
«SVT poolt esitatud teave kinnitab, et on olemas oht, et Rootsi panku kasutatakse rahapesuks, seda peamiselt Balti riikides tegutsevates pankades. Avalikustamine on oluline, isegi kui Swedbanki kahtlustatavate tehingute ulatus paistab olevat palju väiksem võrreldes Danske Bankiga,» teatas Rootsi finantsinspektsioon neljapäeval.
«Need paljastused on väga tõsised ning arvestame nendega oma praeguses ja tuleviku järelevalvetöös,» ütles Rootsi finantsinspektsiooni direktor Erik Thedéen.
Thedéen lubas meedia poolt esitatud rahapesukahtlustust lähitulevikus arutada ka kolme Balti riigi järelevalveametnikega.
Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Swedbanki ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.
Saates Uppdrag Granskning öeldi, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.
SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007-2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.
Swedbanki tegevjuhi Birgitte Bonneseni sõnul ei ole pank piisavalt teadlik Rootsi ringhäälingu SVT poolt esitatud rahapesu väidete aluseks olevatest andmetest, et neid kommenteerida; pank kinnitab, et nad on rahapesu tõkestamisel teinud kõik neilt nõutava.
«Me ei tea nende 50 kliendi kohta ning see väidetav number – 40 miljardit krooni – ei tule ka tuttavalt ette,» ütles Bonnesen kolmapäeval meediale. SVT ei ole oma väidete alusteks olevaid andmeid pangaga jaganud, aga Swedbank on Bonneseni sõnul täielikult huvitatud kõigest, mis aitaks pangal paremini kahtlaseid tehinguid tuvastada.
Eesti finantsinspektsiooni kinnitusel on Swedbanki rahapesukahtlustuse puhul tegemist meediaväljaande hinnangutega, millele pole ametile teadaolevalt uurimisasutused omapoolset hinnangut andnud.
«Nagu ükski teine pank, siis ei saa ega ole ka Danske pank tegutsenud finantssüsteemis isolatsioonis. Kindlasti laekub sinna makseid teistest pankadest, samuti väljub sealt makseid teistesse pankadesse, seega kõnealused kanded võivad puudutada paljusid pankasid, sealhulgas mitmete Euroopa Liidu riikide pankasid. Eeltoodu kehtib ka kahtlase raha puhul,» teatas finantsinspektsioon.
See ei tähenda aga finantsinspektsiooni teatel automaatselt ega ka välista seda, et teoreetilises rahapesukaasuses nii-öelda makseid vastuvõttev pank on pannud toime kuriteo või ka rikkunud pangale kehtestatud nõudeid, mis suunavad panka oma klienti tundma ja kahtlust äratavaid asjaolusid tuvastama.