Ametnik plaanib kratti, mis leiab maksejõuetud firmad

Kratt aitab välja selgitada, kas raha on või ei ole. Foto: SCANPIX

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ametnik võitis sama ministeeriumi ideekonkurssi, tulles välja kratiga, mis hindaks ettevõtete maksejõuetust.

MKMi ja riigikantselei ekspertrühma krattide ideekonkursile laekus 74 ideed, mille seast valiti välja ja viiakse ellu kaks parimat. Neist esimene kratt aitab hinnata ettevõtete maksejõuetust ja vähendada pettuste riske.

Avaliku sektori ideede seast tunnistati parimaks ministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juhi Priit Tinitsa kratiidee, mille eesmärk on hinnata ettevõtete maksejõuetust ja käivitada maksejõuetusmenetlus. 

Priit Tinits tutvustas oma kratti, mis aitab tema sõnul lühendada maksejõuetuse protsessile kuluvat aega vähemalt poole võrra. «Selle käigus väheneksid pettuste riskid ja suureneksid väljamaksed võlausaldajatele. Samuti oleks efektiivne ja kiire maksejõuetusmenetlus atraktiivne argument ka investoritele, kes Eestisse ettevõtet luua soovivad,» ütles ta.

Olukorras, kus Eestis on võimalik täna ülikiirelt asutada ettevõtteid, kestab ettevõtte likvideerimine keskmiselt 3 aastat, samas kui Soomes 11 kuud ja Iirimaal 5 kuud. Küll aga on Eesti avaliku sektori käsutuses maailma mastaabis unikaalne äriregistri andmebaas ning maksuameti poolt kogutav info, mis teeksid ennustustöö krati jaoks üsna lihtsaks.

Teise võiduidee autor on Vootele Veldre, kelle poolt välja pakutud krati ülesanne oleks ajakohastada ajutise töövõimetuspuhkuse vormistamise süsteemi. See võimaldaks arstidel prognoosida paremini töövõimetuse kestvust ning hinnata töötaja võimekust kodus osaliselt tööd teha. Samuti saaks tööandja kohe pärast töötaja haigestumist teada, kui kaua ta tõenäoliselt töölt eemal on, kas ta võib osaliselt kodus tööd teha ning planeerida paremini töötaja asendamist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul oli ideekonkursi eesmärk kaasata laiemat avalikkust arutelusse, kuidas saaks tehisintellekti rakendamisega Eesti majanduse tootlikkust ja e-teenuseid uuele tasemele viia.

«Nii võiduideed, aga ka mitmed teised välja pakutud lahendused aitavad meil viia Eesti e-riigi teenuseid krattide abil uuele tasemele. Tahame olla tehisintellekti kasutuselevõtus esirinnas ja see tähendab nii krattide arendamist kui ka õigusliku raamistiku loomist, mis peaks silmas privaatsuse ja eetilisuse küsimusi, mida tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul läbi mõelda,» selgitas Tammist. 

Parimate ideede esitajaid tunnustatakse kutsetega sügisel toimuvale rahvusvahelisele konverentsile Tallinn Digital Summit 2019. Parimaks kuulutatud ideed võetakse pärast analüüsimist ja tehnilist täpsustamist töösse ning viiakse ellu.