«Me ei tea nende 50 kliendi kohta ning see väidetav number - 40 miljardit krooni - ei tule ka tuttavalt ette,» ütles Bonnesen meediale.
SVT ei ole oma väidete alusteks olevaid andmeid pangaga jaganud, aga Swedbank on Bonneseni sõnul täielikult huvitatud kõigest, mis aitaks pangal paremini kahtlaseid tehinguid tuvastada.
Bonnesen lisas, et rahapesu temaatika on kogu pangandussektoris ja igas maailma riigis kõige suurem pankasid puudutav probleem. Samas on Swedbanki spetsiifiline risk rahapesule ärimudeli valiku tõttu aga suhteliselt madalam.
«Me keskendume jaepangandusele oma koduturgudel. Rahvusvahelised arveldused ei ole meie põhiline ärimudel. Mitte-residente on meie klientide seas umbes üks protsent ning enamus neist on Euroopa Liidu residendid,» märkis Bonnesen.
Samuti ei viita rahapesule ka piiriüleste maksete statistika, mis on Bonneseni sõnul püsinud aastate jooksul stabiilsena, muutused on vastanud majanduskonjunktuuri muutustele ning suhtelised suurused Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis on omavahel võrreldavad.
Rahvusvahelise pressikonverentsi alguses ütles Bonnesen, et päev on olnud dramaatiline, samas rõhutas ta, et panga tegevust SVT kajastused kuidagi ei mõjuta.
Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Swedbanki ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.
Saates Uppdrag Granskning öeldi, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.
SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007-2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.