Video: kapo andis ohuhoiatuse venekeelse odavtööjõu Eestisse toomisele

Kaitsepolitsei hinnangul on Eesti suurimateks majandusjulgeoleku ohtudeks Venemaa ekspansionism, äärmuslik islam, läänemaailmas leviv isolatsionism, Hiina üha suurem domineerimine ja muu hulgas eraldi ka venekeelse odavtööjõu Eestisse sissetoomine.

«Kahtlemata avaldab järsult suurenenud venekeelse tööjõu sisseränne mõju meie hapratele edusammudele ühiskonna lõimimisel,» ütles kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo tänasel majandusjulgeoleku konverentsil «Eesti 100Pluss Visioon».

Odavast tööjõust võidavad tema sõnul kindlasti kinnisvaraarendajad ja -ostjad. «Aga kui palju sellest võidab või kaotab ühiskond tervikuna, on tegelikult läbi analüüsimata. See debatt ei tohiks olla ratsionaalse analüüsi ja pädevate ametkondade jaoks tabuteema,» sõnas Arpo.

Tema sõnul ei tohiks unustada ka seda, et tööjõuränne on ka rahvusvaheline nähtusja järelikult on sellel ka rahvusvaheline mõju. «Kas on mõistlik ja eetiline meelitada rikastesse riikidesse vaeste riikide maksumaksja rahade eest koolitatud spetsialiste? Küsimus pole ainult eetikas vaid ka rahvusvahelises stabiilsuses mitte ainult majanduse vaid ka julgeoleku mõttes,» lisas Arpo.

Tema hinnangul oleks stabiilsuse eelduseks mahajääjate järeleaitamine mitte nende omakasupüüdlik ärakasutamine. Arpo heitis ette ka seda, et kui räägitakse tööjõu sisserändest, siis vaadeldakse seda ratsionaalsetes diskussioonides tööandjate ja töövõtjate vahelise debati probleemina isoleerituna julgeolekumõõtmest.

Mõnesaja «õnnetu põgeniku» saabumist Eestisse ei pidanud kaitsepolitsei esindaja suureks julgeolekuohuks ning tema hinnangul ka Eesti rahvas sellest aru saanud.

Mullu saabus politsei- ja piirivalveameti andmetel Eestisse tööle umbes 13 000 inimest. Koos töötajate pereliikmetega võis Eestisse tulla vähemalt 20 000 inimest peamiselt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest. Selleks aastaks prognoositakse juba 33 000 töörändajat.

Martin Arpo lõi Venemaalt lähtuva ohu märgina ka pildi hüpoteetilisest monofunktsionaalsest Eesti asulast, milles asuv võtmeettevõte on tooraine ja turu osas täielikult sõltuv Venemaast, mille töötajate aisnaks infoallikaks on Venemaalt lähtuv propaganda ja selle juht on samuti isiklikus plaanis Venemaaga lähedalt seotud.

«Venemaa mõjutusoperatsioonide vaatepunktist on tegemist täiskomplektiga, mis võimaldaks teatud olukorras Eesti riigi poliitilisi otsuseid mõjutada. Ja see on tõsine majanduslik oht riigi julgeolekule,» rääkis Arpo.

Tule kustutamiseks bensiiniga nimetas mõnede lääne poliitikute või neid sponsoreerivate ärimeeste väiteid selle kohta, et Vene gaasiga tarnekanaleid mitmekesistades on võimalik energiajulgeolekut suurendada. «Euroopa Liitu lõhestavat isolatsionismi võib näha Saksamaa suutmatuses loobuda Vene gaasi nabanöörist nimega Nordstream 2, kuigi Euroopa ja Ameerika liitlased on sellele selget vastuseisu näidanud,» rääkis Arpo.

«Võib öelda, et Venemaa strateegiliseks liitlaseks on ahnus ja mugavuses – kus iganes riigis neid leidub,» sõnas Arpo. «Suurim oht, mis sellega kaasneb, on leebematel juhtudel Venemaa korruptiivse ärikultuuri import, ja halvematel juhtudel Eestis strateegilisi otsuseid langetavate isikute mässimine häbiväärsetesse skeemidesse, millest pole väljapääsu ja kus Venemaa võib hiljem neid oma mõjutustegevustes ära kasutada.»

Mis puutub Hiinasse, siis ütles Arpo, et see riik on asunud looma mõjutushoobasid  investeerides paljude riikide taristutesse ning võtmetehnoloogiatesse ning proovides saada ligi sihtriikide strateegiliste otsuste tegijatele.

Ta tõi näitena Portugali, Ungari ja Kreeka, kuhu Hiina on investeerinud ja mis on nüüd rahvusvahelisel tasandil kidakeelsed näiteks inimõiguste rikkumise teemadel kaasa rääkimisel. «Oma väärtussüsteemi toomine rahvusvahelistesse suhetesse on ilmselt see oht, mida tuleb Hiina puhul kõige tõsisemalt lähimas ja pikemas perspektiivis näha ja karta,» arvas Arpo.