/nginx/o/2019/01/23/11734689t1hcb4a.jpg)
Ehkki Rootsi suurpanga Swedbanki tippjuhtkond on varem korduvalt avalikult kinnitanud, et neil pole olnud rahapesukahtlusega ettevõtteid kliendiks ning nad pole olnud rahapesuskeemidega kuidagi seotud, paljastab värske andmeleke, et läbi Swedbanki kontode voolas vähemalt 5,8 miljardi USA dollari jagu kahtlast raha.
Lekke tõid päevavalgele Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud, kes analüüsisid andmeid viimase viie kuu jooksul. Andmekogu hõlmab endast aastatel 2007 - 2015 toimunud ülekandeid, kus üheks osapooleks oli Danske Banki Eesti filiaalis asuv konto. Ka see leke puudutab otseselt Eesti pangandust, sest kõik Swedbanki osalusega tehingud toimusid panga Balti harudes.
Varasemalt on Swedbanki juhatus eitanud täielikult enda seotust rahapesuskandaalidega.
«Ükski nendest ettevõtetest, kelle nimi on rahapesuga seoses avalikuks tulnud, ei ole Swedbanki klient olnud ei praegu ega minevikus,» väitis Swedbanki juhatuse esimees Birgitte Bonnesen Bloombergile mullu sügisel. «Ja kõige olulisem asi on, et oleme Balti riikides jaepank».
«Tegemist on tohutu skandaaliga. Nagu me oleme SVT valduses olevast infost näinud, liikus läbi Swedbankis asuvate kontode väga suur osa kahtlaseid ning rahapesuskeemidega seotud ülekandeid pariteetselt Danske Bankiga,» ütles SVT-le Rootsi Transparency Internationali juhataja Louise Brown.
Postimehel on andmed üle kümne Swedbank Eesti kliendi seotusest kahtlaste rahavoogudega. Nende kontodel liikunud tehingute summad ulatuvad miljonite, kohati kümnete miljonite dollariteni. Eesti Swedbank keeldus Postimehe ajakirjanikega sel teemal kohtumast. Postimees taotles panga juhtkonnalt kohtumist rahapesuga seotud teemadel rääkimiseks esmaspäeval, ent eile õhtul edastas panga kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes kirjalikult vaid üldise kommentaari.
«Me ei tolereeri rahapesu ja peame seda väga tõsiseks kuriteoks. Praeguse aja panganduses on kindlasti see üks keerukamaid väljakutseid, mille vastu võitleme. Ebaseaduslikul teel saadud raha pesemiseks üritatakse pidevalt uusi viise välja mõeldes kasutada finantsinstitutsioone ning seetõttu paneme suurt rõhku ennetustööle. See on meie jaoks prioriteet,» seisis kirjalikus avalduses.
SVT uurimine paljastas, et Swedbankist liikus läbi ka osa niinimetatud Sergei Magnitski kaasusega seotud rahapesust.
Sergei Magnitski oli Vene advokaat, kes paljastas Vene ajaloo suurima maksupettuse. Pettuse käigus võeti jõuga üle USA investori Bill Browderi investeerimisfondiga Hermitage Capital Management seotud ettevõte ning seejärel tagastas sealne maksuamet uutele «omanikele» 230 miljoni dollari väärtuses juba tasutud makse.
Skeemi paljastanud Magnitski aga vahistati. Vanglas olles haigestus ta pankreatiiti, talle ei võimaldatud õigeaegset arstiabi ning aasta hiljem ta suri. Magnitski kehalt leiti peksmisjälgi ning märke, et teda hoiti käeraudades.
SVT andmete järgi liikus kokku 26 miljonit USA dollarit 50 erinevale kontole Swedbankis. Makse sooritajad olid ettevõtted, mis on tuntuks saanud Danske Bankiga seotud rahapesuskandaalis.
Andmekogu said SVT ajakirjanikud enda valdusesse Riias. Tehinguid analüüsides leidsid nad muuhulgas kliente, kes ei pärine Balti riikidest, vaid kõrge riskiga riikides nagu näiteks Briti Neitsisaared ja Belize.
«Me võrdlesime neid andmeid teiste leketega, et näha, kas pangakoodid ja ülekandenumbrid kattuvad. Minu hinnangul on tegemist autentsete andmetega,» ütles SVT andmeajakirjanik Linda Larsson Kakuli.
Andmete korrastamise ja süstematiseerimise järel identifitseeris SVT kliendid, kelle puhul oli «punaseid lippe» kõige rohkem: näiteks väga suured ülekanded, mis kordusid sageli; kus osapooleks olid ettevõtted, mis registreeritud tuntud «aadressitehastesse» ja ettevõtted, mille puhul on kahtlus, kas neil on ka tegelik majanduslik sisu.
Nii jõuti tulemusele, kus 50 kõige enama «punase lipuga» Swedbanki kliendi ülekannete kogumaht ulatus ligi kuue miljardi dollarini.
Ehkki SVT soovis äsja ilmunud loo tarbeks intervjueerida Swedbanki juhatuse esimeest Birgitte Bonneseni, keeldus viimane intervjuud andmast. Tema asemel vastas ajakirjanike küsimustele panga kommunikatsioonijuht Gabriel Francke Rodau, kes ütles, et pank monitoorib ülekandeid aktiivselt eesmärgiga tuvastada kriminaalset tegevust.
Rodau kinnitas, et tõepoolest on pank enda kontodel rahapesukahtlusega tegevuse avastanud ning sellest Rootsi finantsinspektsioonile teada andnud. Küsimusele, kas Swedbank oli teadlik, et Magnitski kaasuses varastatud rahast osa kanti ligi 50le kontole Swedbankis, Rodau keeldus vastamast.
Vaata ka SVT ajakirjanike inglisekeelsete subtiitritega videolugu lekkest SIIT.
/nginx/o/2018/06/01/7877172t1hf4a1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)