/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/02/19/11801669t1h27b5.jpg)
Ekspoliitikust ettevõtjal Anders Tsahknal ei õnnestunud saavutada oma võlgade ümberkujundamist, kuna kohtu hinnangul esitas ta oma sissetulekute kohta valeandmeid.
Anders Tsahkna võlgade ümberkujundamine takerdus valeandmetesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anders Tsahkna üritas riigikohtus vaidlustada kohtumäärusi, millega tema võlgade ümberkujundamise kava jäeti kinnitamata, kuid riigikohus ei võtnud tema määruskaebust arutusele.
Anders Tsahkna soovis 13 võlausaldaja võlad ümber kujundada selliselt, et võlgnevuste tasumised ajatatakse ning osasid võlgnevusi vähendatakse nii, et ümberkujundamise abinõude rakendamisel oleksid tema ümberkujundatavad kohustused 192 781,36 eurot ning ta täidab need ümberkujundatud kohustused kahe aasta jooksul.
Mullu 3. mail jättis Harju maakohus Anders Tsahkna võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata. Anders Tsahkna vaidlustas selle määruse Tallinna ringkonnakohtus, kuid edutult.
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium märkis, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on oma olemuselt kohtu kaalutlusõiguse otsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on kaalutlusõiguse piire ületanud. «Antud juhul ei ole maakohus neid piire ületanud ning Anders Tsahkna juhul on maakohus õigesti keeldunud tema kava kinnitamisest,» leidis ringkonnakohus.
Ringkonnakohus märkis, et Anders Tsahkna on kohtule esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta.
Kohus toonitas, et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine saab olla põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgniku varaline seisund on piisavalt selge ning menetluse õnnestumise tagamise kohustus sõltub võlgnikust endast.
«Käesoleval juhul see aga nii ei ole. Esialgses avalduses väidab võlgnik, et ta on töösuhtes mitme ettevõttega, kuid pangakontode väljavõtetel laekumised puuduvad,» märkis kohus.
«Kui võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, siis ei ole kohtul võimalik menetlust läbi viia. Käesoleval juhul on võlgnik oma sissetulekute osas esitanud vastuolulisi andmeid. Sellega ei ole võlgnik oma käitumisega muutunud usutavaks, et ta hakkab edaspidi ümberkujundamiskavaga võetud kohustusi täitma,» nentis kohus.