Galerii: Weekend Festivali pankrot jõudis kohtusse (2)

Reet Pärgma
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna toimus Harju maakohtu Tallinna kohtumajas Weekend festivali korraldajafirma Weekend Festival Baltic OÜ pankrotimenetluse istung. Pankrot kuulutatakse tõenäoliselt välja järgmisel kolmapäeval.

Ettevõtte pankrotihalduri Martin Krupi sõnul kuulutab kohus pankroti tõenäoliselt välja 27. veebruaril ning esimene üldkoosolek toimub 19. märtsil. «Võlad küündivad üle kahe miljoni euro, aga ettevõtte vara on kuskil 4000 euro väärtuses,» rääkis Krupp.

Tegelikkuses oleks varasid oluliselt rohkem, aga suurem osa sellest moodustab nõue pankrotis oleva Rootsi äriühingu vastu, kellelt tõenäoliselt raha kätte ei saa. Nimelt korraldas Weekend Festival Sweden AB Rootsis läbikukkunud festivali ning küsis Eesti ettevõttelt arvete tasumiseks laenu. Laenu suurus on Krupi sõnul ligikaudu 500 000 eurot. «Eesti ettevõte maksis Rootsi äriühingu eest arveid,» selgitas ta.

Omaette kummaline on see, et festivali on korraldatud kolmes riigis – Eestis, Soomes ja Rootsis ning rahahädad on kaasnenud kõigiga. Eesti ettevõte Weekend Festival Baltic andis Rootsi ettevõttele laenu, aga küsis ise omakorda laenu Soomes festivali korraldanud emafirmalt WKND Festival OY. Võlg Soome emafirma ees on Krupi sõnul ligikaudu 500 000 eurot. «Nad maksid üksteise eest arveid ja andsid omavahel laenu,» selgitas Krupp. 

Soome emafirmal WKND Festival Oy ning ettevõtte juht Tomi Lindblom on öelnud, et emafirma rahaliste raskuste taga on Eestis korraldatud festival. «Eestis toimunud Weekend Balticu tulemused olid negatiivsed. Pärnus ja Helsingis korraldavad üritusi küll erinevad ettevõttes, aga samad inimesed. Seega andis WKND Festival Oy Eesti festivalile laenu, et tegeleda majanduslike raskustega,» selgitas Lindblom.

Teiste võlausaldajate nõudeid, kes Eesti festivali korraldamisele kaasa aitasid, on ligikaudu 800 000 euro ulatuses. «Seal on alkoholimüüjad, Kemmerling, transportijad jne. Lootus võlga tagasi saada on olematu, sest kui ettevõttel on 4000 eurot vara ja kaks miljonit eurot võlgasid, siis arvutage ise. Saab küll nõudeid esitada, aga arvestades, et juhatuse liige pole Eestiga seotud, siis läheksid menetlused väga keeruliseks ja kulukaks. Küsimus on selles, kas võlausaldajad tuleksid sellega kaasa,» ütles Krupp. Weekend Festival Baltic OÜ omanik on Soome kodanik John Rugemalira.

Detsembri alguses kirjutas Äripäev, kuidas festivalikorraldaja tegi partneritele ja ettevõtetele pakkumise maksta võlast tagasi vaid 25 protsenti või lähme pankrotti. Pakkumisest kuulnud võlausaldajad pidasid seda naeruväärseks.

Weekend festivali rahaprobleemid algasid juba ürituse ava-aastal ehk 2015. aasta suvel. Tegevjuht Henri Lindal, kes on praeguseks ettevõttest lahkunud, rääkis Pärnu Postimehele, et piletimüük oli küll oodatust suurem, kuid vaatamata sellele kaotati raha, sest hiljem selgus, et odavmüügi ajal pakutud hindadega ei ole võimalik festivali teha. Alt mindi ka kahe telkla rajamisega, mis jäid kokkuvõttes pooltühjaks ning korraldajad kaotasid 55 000 eurot. Kokkuvõttes lõpetati esimene aasta veidi üle kahe miljoni eurose müügitulu ja pea 40 000 eurose kasumiga.

Teise ehk 2016. aasta üritus oli ettevõttele raskem: kuigi käive tegi korraliku kasvu ja küündis 3,5 miljoni euroni, tuli vastu võtta pea poole miljoni euro suurune kahjum. Viletsate tulemuste taga oli eeskätt kõrvalprojekti, Rootsis korraldatud Weekend Festivali ebaõnnestumine, selgitas firma juhatus. Lisaks läks Pärnu festivali avapäeval rikki lavakonstruktsioon, mille remontimisest tuleneva ajakulu tõttu müüsid nad ürituse enda ajal vähem pileteid.

Majandusaasta aruandest nähtub, et rahalises mõttes oli 2017. aasta kõige edukam. Weekend Festival Balticu käive kasvas pea neljandiku võrra 4,25 miljoni euroni. Samuti jõuti sügavast kahjumist pea 450 000 euroga kasumisse. Siiski tunnistasid korraldajad, et Weekend festival ise oli artistitasude kallinemise tõttu väikeses kahjumis. Seda aitas firma jaoks kompenseerida edukas artistivahendus ning senisest parem produktsiooniteenuste müük.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles