Finantsinspektsioon keelas Danske panga tegevuse Eestis

Finantsinspektsiooni juhatus tegi 19. veebruaril 2019 Danske Bank A/Sile ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis. Pank peab tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest, arvestades seejuures filiaali praeguste klientide huve.

Danske Banki Eesti filiaali klientide jaoks praegu midagi ei muutu, kõik kliendilepingud kehtivad edasi. Kliendisuhete ümberkorraldamine toimub järk-järgult kaheksa kuu jooksul. Pank tagastab klientidele täies mahus kõik hoiused. Samas ei või pank sundida seniseid laenukliente laene pangale ennetähtaegselt tagasi maksma või laenulepinguid üles öelda ainult ettekirjutuse ettekäändel.

Danske Bank peab filiaali laenulepingud kaheksa kuu jooksul üle andma kas mõnele teisele Eestis tegutsemisõigust omavale sõltumatule pangale või muule krediidiandjale, kes teenindab laene edasi või rakendama muu seadusliku lahenduse, millega saab laenulepinguid edasi täita, kuid seejuures üheselt arvestama laenuvõtjate õiguste kaitsega. Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti.

Danske Bank rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. Lisaks eksitas Danske Bank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust.

Danske Banki rikkumiste tegelik ulatus selgus 2018. aasta sügisel Danske Banki tellitud põhjalikest siseuurimise raportitest, mille pank koostas avalikkuse survel. Finantsinspektsioon on pärast raportite avaldamist, pangas tehtud kohapealseid kontrolle ning Eesti rahapesu andmebüroolt saadud teabe põhjalikku analüüsi jõudnud järeldusele, et pank peab oma tegevuse Eestis lõpetama. 

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb Danske Banki aastatepikkusele olulistele rikkumistele ning Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse lammutamisele anda üheselt hukkamõistev hinnang, mida vaid teatud määral leevendab panga poolt oma rikkumiste tunnistamine, kuigi ka see sai alguse avalikkuse survest.

«Arvestades kõike toimunut, ka seda, et panga võtmetegelased Taanis on toimunud üksnes meedia surve tõttu. Me ei saa olla kindlad, et panga seadusi rikkuv tegevus tulevikus ei jätku. Panga juhid Taanis astusid tagasi avalikkuse survel, panga analüüs tehti avalikkuse survel. Pank on Eestis ärid kokku pakkunud, sest mitteresidentide super-tuluta pole siinsel tegevusel ärilist mõtet, seda ei tõmmatud koomale eetilistel põhjustel. Päritoluriigis osutatakse näpuga Eesti poole. Tuleb jälle varrukad üles käärida. Tundub, et meie külalise vanemad ei soovi selle külalisega käituda. Lisaks sellele, et ta on meie kodus inetult käinud ja lõhkunud meie vara. Ma arvan, et see külaline väärib minema viimist,» ütles Kessler pressikonverentsil.

«Olukord, kus välispanga filiaali kaudu on sooritatud sedavõrd rasked ja ulatuslikud kohalike reeglite rikkumised ja sellega on kaasnenud suurim löök Eesti finantsturu läbipaistvusele, usaldusele ja mainele ning kus meie arvates päritoluriigi järelevalve on panka kohelnud siidikinnastes, on Finantsinspektsioonil õigus sellele loodetavasti erandlikule juhtumile panna lõplik punkt,» sõnas Kessler. Ta lisas, et ka minevikus reageeris Finantsinspektsioon Eesti ja Taani riigi asutustest ainsana Danske Banki tegevusele ning sundis panka 2015. aastal toonaste tõendite valguses loobuma mitteresidentide ärist Eestis.

«Klientide huvide kaitseks otsustasime Finantsinspektsiooni ettekirjutusega pangale seatud kohustused tagada sunnirahaga. Ettekirjutuse rikkumise korral tuleb pangal tasuda 100 000 eurot päevas iga rikkumise eest kuni täitmiseni, kuid mitte kokku rohkem kui 10 protsenti kogu Danske Banki aastasest netokäibest,» märkis Kessler.

Danske Bank peab 20 päeva jooksul esitama Finantsinspektsioonile tegevuskava filiaali sulgemiseks Eestis. Finantsinspektsioon jälgib filiaali likvideerimise protsessi väga tähelepanelikult ning on valmis vajadusel kasutama täiendavaid järelevalvelisi meetmeid, et tagada filiaali klientide huvide kaitse ning finantssektori usaldusväärsus.

Danske telefonid tummad

Danske Eesti esindajate nimekirjas on turundus- ja kommunikatsioonidirektor Anneli Rõuk, Eesti filiaali juhataja Darius Jasinskis, rahvusvahelise panganduse juht Andrus Soodla, kohaliku panganduse juht Tiina Majajääs ja personalijuht Külli Meier. Kõikide töötajate telefoninumbrid on suunatud panga infoliinile, kuhu helistades kostab ka peale viie minuti pikkust ootamist ainult muusika.

«Agoonia lõpeb,» kommenteeris anonüümseks jääda soovinud panga endine töötaja Äripäevale, kelle sõnul on ta ekskolleegidega suheldes aru saanud, et töö Tallinnas asuvas kontoris sisuliselt seisab. «Inimesed lihtsalt istuvad.»

Aastatel 2007–2015 jooksis Danske Eesti filiaalist läbi 200 miljardi eurot mitteresidentide kahtlase päritoluga raha. Rahapesujuhtumit uurivad praegu ametivõimud Taanis, Brüsselis, Ühendkuningriigis ja USAs ning panka võivad ees oodata suured trahvid.

2017. aasta novembris algatatati Eestis kriminaalmenetlus panga Eesti filiaali osas. Uurimise all on kaks skeemi, millest kuritegelik raha pärines. Gruusias aset leidnud kelmus ja Aserbaidžaanis toimunud maksukuritegu, mõlemad aastatel 2011–2013. Rahapesu ulatus nende kahe skeemi puhul on kokku ligi 300 miljonit eurot.

Praeguseks on kahtlustus esitatud kümnele Danske ekstöötajale, keda kahtlustatakse suures ulatuses rahapesus isikute grupi poolt. Ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele altkäemaksule kaasa aitamises.

Kahtlustuse järgi lõikas seltskond tehingute pealt ka ise kasu: prokuratuur on praeguseks konfiskeerinud 1,5 miljoni euro jagu väidetavalt kuritegelikku vara, mille hulgas oli nii sularaha, autosid, pangakontodel olevat raha ja kinnisvara.

Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopa Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid ja kontrollimehhanismid.