Kes katab erakondade lubadused?

Rahandusministeerium esitles eile erakondade valimislubaduste analüüsi. Pildil rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu, juhtivanalüütik Risto Kaarna ja riigieelarve osakonna eelarve juht Regina Vällik. Foto: Sander Ilvest

Rahandusministeeriumi erakondade valimislubaduste analüüsist selgus, et erakondadele meeldib anda kulukaid lubadusi, aga riigieelarvesse tulude toomise peale vähemalt valimisperioodil ei mõelda. Ligi aasta kestnud töö läks üle kivide ja kändude, sest valimiste perioodil tekkis lubadusi juurde ja kadus ka ära. Kokku oli luubi all ligi 3100 lubadust, millest 775 sai rahasse ümber arvutada. Seega umbkaudseid ehk sõnadega «toetame», «kaalume», «suurendame» algavaid lubadusi ministeerium ei arvestanud. Nii juhtuski, et Elurikkuse Erakonna puhul suutis ministeerium tuvastada ainult kaks lubadust, mille puhul on võimalik konkreetne maksumus välja arvutada. Nendeks olid teadusrahastuse suurendamine ning Rail Balticu ehitamise rahvahääletusele panek.

Kõiki mõjusid võrdles ministeerium riigi kehtiva eelarvestrateegiaga ja nõnda ei saanud erakonnad lubaduste katteallikatena välja tuua majanduskasvu, sest see on strateegiasse juba sisse arvestatud. Analüüsist selgus, et kui kulukaid lubadusi jagasid erakonnad meelsasti, siis neid lubadusi, mis riigieelarvesse raha juurde tooksid ja suurejoonelised kavatsused ära kataksid, leidus valimisprogrammides vähe.