Lubadustele hinnalipikud külge: erakonnad külvavad maksumaksjate raha

Rahandusministeeriumi erakondade valimislubaduste analüüs Foto: Sander Ilvest

Rahandusministeerium avalikustab täna kell 11 riigikogu valimistel osalevate erakondade valimisplatvormide analüüsi. 

Analüüsi fookus on valimislubaduste maksumus. Analüüs on mõeldud toetama erakondi poliitikate kujundamisel ning aitama kodanikel ja ajakirjanikel valimislubadusi terviklikumalt hinnata. Analüüs võimaldab rahandusministeeriumil paremini toetada valimiste järel uut valitsust koalitsioonilepingu ning seejärel nelja-aastase riigi eelarvestrateegia koostamisel.

Pressikonverentsil annavad ülevaate erakondade valimisprogrammide analüüsi eesmärgist, metoodikast ja hinnatud mõjust rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna eelarve juht Regina Vällik, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ning sama osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna.

EKRE pensionitõus maksaks 594 miljonit eurot aastas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensionide kahekordistamine, käibemaksu alandamine 15 protsendile ning teadusinvesteeringute tõstmine 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

EKRE lubab tõsta nelja aasta jooksul pensioni kahekordseks ehk ligikaudu 800 euroni. Selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile oleks aastas 594 miljonit eurot. Lisaks sellele lubab erakond vabastada pensionid tulumaksust, mille mõju oleks eelarvele -115 miljonit eurot, kuid vähendaks vaesuses olevate pensionäride arvu 0,6 protsendipunkti.

Erakonna plaan alandada käibemaksu 15 protsendile alandaks ka inflatsiooni, kuid selle negatiivne mõju eelarvepositsioonile oleks 570 miljonit eurot. Samuti laiendaks EKRE 9-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale ning vabastaks käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid. Ministeeriumi hinnangul suurendaks käibemaksu alandamine tarbimist, mistõttu arvestati teise ringi positiivset mõju eelarvele, sealjuures moodustavad täiendavad kaudsed maksutulud 16,8 protsenti tarbija võidust.

Samuti langetaks EKRE Eestis toodetud toiduainete käibemaksu 9 protsendile ja mahetoodangu käibemaksu 0 protsendile. Kuigi viimase kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga ning sõltuvalt toiduaine asukohariigist ei saa käibemaksumäärasid kehtestada, oleks selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele aastas 216 miljonit eurot. Tarbijahinnaindeks langeks ministeeriumi hinnangul samas 2 protsenti.

EKRE lubab muuta kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks ja tõsta teadusinvesteeringud 2 protsendini SKP-st. Kuna rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on aastal 2020 Eesti SKP 28,6 miljardit eurot, oleks selle lubaduse negatiivne mõju eelarvepositsioonile 381,6 miljonit eurot. Potentsiaalselt positiivne mõju oleks tootlikkuse kasvule ning ministeeriumite ja nende valitsemisalade lõikes oleks teadus- ja arendustegevusele panustatud võrreldes varasemate aastatega rohkem vahendeid.

Samuti lubab EKRE käivitada riikliku ehitusprogrammi ja ehitada kaheksa aastaga valmis neljarealised teed Tallinnast Tartu, Pärnu, ja Narva, samuti Saaremaa silla. Kokku maksaksid need lubadused aastate jooksul 2,2 miljardit eurot, kuid mõju ühe aasta eelarvepositsioonile oleks -283 miljonit eurot.

Ettevõtjatele võimaldaks EKRE teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta. Ministeerium eeldab, et meedet hakkab kasutama 50 protsenti hõivatutest, kelle palk on võrreldes tänasega 1200 eurot aastas madalam – ehk keskmiselt viie töötajaga ettevõttes 6000 eurot – mistõttu jäävad sellelt laekumata tööjõumaksud. Lubaduse negatiivne mõju eelarvepositsioonile oleks 160 miljonit eurot.

Kaitsekulutuste tõstmine nelja aastaga 2,6 protsendini SKP-st maksaks aastas 141 miljonit eurot. Lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra langetamine iga lapse pealt kuni tema 18-aastaseks saamiseni maksaks aastas 144 miljonit eurot ning igasse külla mustkattega teede ehitamine aastas 125,4 miljonit eurot.

Eelarvepositsioonile on positiivne mõju kahel EKRE lubadusel: ettevõtete sõiduautodele kuus 100-eurose automaksu kehtestamise mõju oleks 84 miljonit eurot. Samuti oleks 85 miljoni eurone positiivne mõju Rail Balticu projekti lõpetamisel ja selle asemel kvaliteetse raudteeühenduse loomine Euroopaga, kasutades maksimaalselt olemasolevaid siseriiklikke ühendusi. Samas jääb viimase lubaduse puhul ministeeriumile selgusetuks, mis ulatuses on olemasolevaid ühendusi kavas parandada.

Eesti 200 lubadus ehitada maanteed 2+1-realisteks maksaks 400 miljonit eurot aastas

Erakond Eesti 200 kallimad lubadused on investeeringud riigimaanteedesse, koolivõrku ning teadus- ja arendustegevusse, samuti maksulangetused pensioniealistele; suuremad lubadused maksaks riigile üle miljardi euro aastas.

Rahandusministeeriumi riigikogusse kandideerivate erakondade valimislubaduste riigirahandusliku mõjuanalüüsi kohaselt on Eesti 200 üheks kallimaks valimislubaduseks riigimaanteede põhitrasside 2+1-rajaliseks väljaehitamine aastaks 2022, mis maksaks riigile täiendavalt 400 miljonit eurot aastas.

Sarnaseid lubadusi on andnud ka teised erakonnad. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks lubaduse täitmisel positiivne mõju ehitusturule, transpordile ja majanduskasvule. Siiski lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressursside ebapiisavuse.

Eesti 200 lubab suurendada teaduse riikliku rahastuse vähemalt 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning suunata lisaks 1 protsent SKP-st arendustegevusse ja targa majanduse arendamisesse. Ministeeriumi hinnangul oleks selle kogumõju -286 miljonit eurot ning samas oleks sellel potentsiaalselt positiivne mõju tootlikkuse kasvule.

Erakond Eesti 200 on lubanud võtta riigi juhtida kogu Eestit katva koolivõrgu ja selle korrastamise. Ministeeriumi hinnangul tähendaks see eelarvepositsioonile ligi 148 miljoni euro suurust lisakulu aastas.

Eesti 200 lubab vabastada vanaduspensionieas inimeste tulu sotsiaal- ja tulumaksust. Ministeeriumi hinnangul oleks negatiivne mõju riigi eelarvele sotsiaalmaksu osas 256 miljonit eurot aastas ning tulumaksu osas 162 miljonit eurot aastas. Samas suurendaks see ministeeriumi analüüsi kohaselt vanemaealiste tööjõupakkumist ning mõjuks positiivselt tarbimisele.

Eesti 200 lubab ka kahte erisuunalise mõjuga ja seotud muudatust sotsiaalmaksusüsteemile. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine kolmekordse keskmise palga tasemel maksaks riigile iga-aastaselt 109 miljonit eurot. Sotsiaalmaksu põranda kehtsestamine aktiivse ettevõtlustulu teenijatele tooks aga riigikassasse ligi 21 miljonit eurot aastas juurde.

Reformierakonna pensionitõus läheks maksma 266 miljonit eurot

Reformierakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensionitõus, kuus 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine ning põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine.

Reformierakond lubab majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul tõsta 200 euro võtta. Ministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 266 miljonit eurot.

Ministeerium leiab, et lisapensionitõusul oleks positiivne mõju tarbimisele: vähenevad pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus. Samas toob ministeerium esile, et 2019. aasta keskmine vanaduspension on prognoosi kohaselt 480 eurot ning ilma erakorralise tõusuta tõuseb keskmine pension aastaks 2023 indeksi tõttu veidi üle 100 euro ehk 585 euroni.

Praegune opositsiooniliider lubab ka kõigile maksumaksjaile 500-eurose kuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamist. Selle negatiivne mõju eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul 247 miljonit eurot.

Ministeerium eeldab seda hinnangut andes valitsussektori struktuurset tasakaalu, mitte riigieelarve struktuurset tasakaalu. Rahandusministeerium lisab, et antud lubadus vähendab üle keskmise palgaga inimeste maksukoormust, kuid samas oleks selle mõju hõivele väga väike.

Erakond lubab valmis ehitada neljarajalised Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteed põhimaanteed. Selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul aastas 200 miljonit eurot.

Ministeerium märgib, et lubadusel oleks positiivne mõju transpordile, ehitussektorile ja majanduskasvule. Samas lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressurside ebapiisavuse.

Lisaks lubab praegune opositsioonierakond nelja aastaga tõsta täiskoormusega õpetaja keskmise palga vähemalt 2000 euroni. Ministeeriumi hinnangul oleks selle negatiivne mõju eelarvele aastas 124 miljonit eurot.

Reformierakond lubab ka hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks luua mitmekesiste lahenduste paketi, millesse kuuluvad erinevad teenused, mida abivajajad saavad kodus, eakatele mõeldud teenusmajad, hooldekodud, õendushaiglad ja hospiitsid. Selle mõju lubaduse eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul 161 miljonit eurot. 

Seejuures ei andnud ministeerium hinnangut Reformierakonna lubadusele alandada aktsiisid konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele. Seda seepärast, et erakond ei ole aktsiisimäärasid täpsustanud. Ka ei suurenda ministeeriumi hinnangul praeguses olukorras aktsiiside langetamine maksutulusid.

Ministeerium leiab, et maksupõranda kehtestamine võib tuua kaasa senisest suurema tulude varjamise. Sotsiaalmaksu lae osas märgib ministeerium aga, et kõrgepalgaliste maksukoormus on Eestis alla Euroopa Liidu keskmise ning mõju hõivele oleks ebaoluline.

Keskerakonna lubadus tõsta õpetajate palkasid maksaks 124 miljonit eurot

Keskerakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensionitõus, lastetoetuste suurendamine, õpetajate palgatõus ja põhimaanteede 2+2-rajaliseks ehitamine.

Keskerakond lubab tõsta keskmist vanaduspensionit 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile oleks 140 miljonit eurot. Lisaks lubab Keskerakond rakendada pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, mille negatiivne mõju oleks täiendavalt 58 miljonit eurot aastas.

Rahandusministeerium märgib, et mõlema lubaduse täitmisel oleks positiivne mõju tarbimisele ning väheneks pensionäride ja vanemaealiste suhteline ja absoluutne vaesus.

Keskerakonna teine suurem sotsiaalpoliitika lubadustepakett on seotud lastetoetuste suurendamisega. Erakonna lubadus tõsta esimese ja teise lapse toetus 100 euroni mõjutaks eelarvepositsiooni 113 miljoni euro võrra. Lasterikaste perede toetuse tõstmine lisaks täiendavalt 48 miljonit eurot. Igale lapsele tasuta lasteaiakoha tagamine mõjutaks eelarvet -39 miljoni euroga ning tasuta kooli- ja lasteaia toidu ning õppevahendite tagamine nõuaks veel täiendavalt 39 miljonit eurot.

Nendel lubadustel oleks rahandusministeeriumi hinnangul positiivne mõju tarbimisele ning võimalik positiivne mõju sündimusele. Samuti peaks vähenema suhtelises vaesuses olevate lasta arvu vähenemine.

Erakond lubab kiirendada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-rajalisena vajadusel laenuraha kaasates. Selle negatiivne mõju eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul aastas 200 miljonit eurot.

Ministeerium märgib, et lubadusel oleks positiivne mõju transpordile, ehitussektorile ja majanduskasvule. Samas lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressurside ebapiisavuse.

Lisaks lubab Keskerakond tõsta kooliõpetajate keskmise palga 2000 euroni kuus, mille negatiivne mõju riigi eelarvele oleks aastas 124 miljonit eurot. Ministeeriumi hinnangul tõstaks lubaduse täitmine õpetaja kutse atraktiivsust, motiveeritust ning õpetamise kvaliteeti.

Isamaa kaitsekulutuste suurendamine maksaks 113 miljonit eurot aastas

Erakond Isamaa kallimad valimislubadused on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt seotud tee-ehitusega, kaitsekulutuste suurendamisega ja teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamisega.

Isamaa lubab investeerida kome- ja neljarajalistesse teedesse Tartu, Pärnu ja Narva suunal. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse negatiivne mõju riigi eelarvepositsioonile 200 miljonit eurot.

Ministeerium märgib, et kokkuvõttes oleks lubaduse täitmisel positiivne mõju ehitusturule, transpordile ja majanduskasvule. Siiski lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressursside ebapiisavuse.

Erakond Isamaa teiseks suuremaks lubaduseks on suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). See tähendaks ministeeriumi arvutustel kaitsekulude aastase mahu kasvu 25 protsendi võrra ehk negatiivset mõju eelarvele 113 miljonit eurot aastas. Ministeerium lisab, et kuna lubaduse mõjul lisanduks tõenäoliselt palju imporditud vahendeid, siis oleks mõju Eesti SKP-le vähene.

Kolmandaks suuremaks riigirahanduslikult hinnatavaks Isamaa lubaduseks on riigipoolse teaduse ja arendustegevuse rahastamise suurendamine 1 protsendini SKP-st. Ministeeriumi hinnangul tähendaks see aastaks lisakulu riigile 95 miljonit eurot. Lubaduse täitmisel on potentsiaalne positiivne mõju tootlikkuse kasvule.

Vabaerakonnal on katteallikad olemas

Vabaerakonna kallimad lubadused on seotud pensionireformiga ja tulumaksu muudatustega; erinevalt teistest erakondadest on Vabaerakond toonud välja lubadustele ulatuslikke katteallikaid.

Vabaerakond lubab suurendada esimese pensionisamba seotust elu jooksul tasutud sotsiaalmaksuga ning taastada esimese samba pensionikindlustuse makse suuruse 20 protsendile. Lubaduse negatiivne mõju riigi eelarve positsioonile oleks rahandusministeeriumi valimislubaduste analüüsi kohaselt aastas 252 miljonit eurot. Samas tooks lubaduse täitmine kaasa pensionäride suhtelise ja absoluutse vaesuse vähenemise ning suurendaks tarbimist.

Ühe katteallikana kaotaks Vabaerakond praeguse teise pensionisamba ja võimaldaks sealt inimestel raha välja võtta. Ministeeriumi hinnangul oleks lubaduse positiivne mõju riigi eelarvele 343 miljonit eurot. Samas võib suureneda pensionäride ebavõrdsus ning rohkem riske jäetakse inimeste kanda.

Vabaerakond lubab alandada sotsiaalmaksuga maksustatava töötasu tulumaksumäära 12 protsendile ja muuta see 100-protsendiliselt kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvaks maksuks. Ministeeriumi arvutustel mõjutaks see riigi eelarvepositsiooni negatiivselt 201 miljoni euro ulatuses aastas. Lisaks taastaks Vabaerakond abikaasade ühisdeklaratsiooni ja suurendada laste pealt mahaarvatava tulumaksuvaba miinimumi 6000 euroni aastas. See maksaks riigile täiendavalt 42 miljonit eurot.

Eraisiku tulumaksu muudatuste kulud kataks aga Vabaerakonna lubadus taastada ettevõtete tulumaksu kehtestamine, mida ei rakendataks väikese käibega ettevõtete suhtes. Vastavalt erakonna selgitusele maksustatakse tagasiulatuvalt ettevõtete jaotamata kasum. Ministeeriumi hinnangul tooks see riigi eelarvesse 242 miljonit eurot juurde.

Erakonna üheks kallimaks lubaduseks on õpetajate palga tõstmine vähemalt 1,5-kordse Eesti keskmise tasemeni, mis maksaks riigile aastas 260 miljonit eurot. Ministeeriumi hinnangul suurendaks see õpetaja kutse atraktiivsust, motiveeritust ja õpetamise kvaliteeti.

Erakond lubab sarnaselt teiste erakondadega suurendada ka Eesti teaduse rahastamist vähemalt 1 protsendini SKP-st ning rakendada ühtset uurimistoetuste süsteemi. Ministeeriumi hinnangul mõjuks see positiivselt tootlikkuse kasvule, ent maksaks aastas riigile 142 miljonit eurot.

Samuti sarnaselt teistele erakondadele lubab Vabaerakond toetada põhimaantee kolme- ja neljarajaliseks ehitamist. Lubaduse kulu oleks aastas 200 miljonit eurot ning ministeeriumi hinnangul oleks sellel positiivne mõju transpordile, ehitussektorile ja majanduskasvule. Samas lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressurside ebapiisavuse.

Sotside pensionitõus paneb eelarvele 320 miljoni eurose põntsu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensioni- ja õpetajate palgatõus.

Praegune koalitsioonierakond lubab tõsta keskmise pensioni 700 eurole kuus. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele 320 miljonit eurot.

Ministeerium eeldab seejuures ühtlaselt kiiremat pensionitõusu järgneva nelja aasta jooksul nii, et keskmine pension jõuaks 700 euroni. Hinnangus on arvestatud, et suurematelt pensionidelt laekub rohkem tulumaksu, suureneb pensionäride tarbimine ja seeläbi maksulaekumine ning suureneb riigieelarveline eraldis haigekassale, mis täielikult ära kulutatakse. Lisapensionitõusu puhul on ministeeriumi arvates positiivne mõju tarbimisele, vähenevad ka pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus.

Erakond lubab ka vanaduspensioniealistele töötajatele rakendada sotsiaalmaksusoodustust, mille kohaselt kompenseerib riik osa sotsiaalmaksust, mis motiveerib tööandjat eakamatele töö pakkumisel. Selle lubaduse mõju eelarvele on ministeeriumi hinnangul 143 miljonit eurot aastas.

Sotsid lubavad ka tõsta õpetaja miinimumpalga 2000 euroni. Selle lubaduse mõju eelarvele oleks mõjuhinnangu kohaselt 220 miljonit eurot.

Erakond lubab tõsta tulumaksuvaba lisaastmete arvestamise piiri 1200 eurolt 2000 eurole kuus. Selle tulemusena oleks alla 2000-eurosed sissetulekud vähemalt 500 euro ulatuses tulumaksumaksuvabad. Ministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 180 miljonit eurot.

Ministeerium lisab, et alampalga tulumaksuvabana hoidmisega välditakse tööjõu maksukoormuse suurenemist seoses palkade kasvuga. Lisaastmete nihutamine vähendab keskmise palga lähedaste palkade maksukoormust, millel on positiivne mõju hõivele. Samas suurendab see ministeeriumi hinnangul sissetulekute ebavõrdsust.

Sotsiaaldemokraadid lubavad vähendada pikaajaliste hooldajate hoolduskoormust. Selle lubaduse mõju eelarvele on ministeeriumi hinnangul 161 eurot aastas.

Ministeerium lisab, et valitsuse lõppenud aasta detsembrikuu kabinetiotsusega kiideti heaks pikaajalise hoolduse süsteemi põhimõtted ja eesmärgid. Sotsiaalministeeriumis on seejuures praegu koostamisel ka väljatöötamiskavatsus. Pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamise vajaduses on ministeeriumi arvates keeruline tuua välja eraldi teenuste või  tegevuste maksumused, kuna eesmärk on vaadata süsteemi tervikuna ning teenused võivad lubadustes olla põimuvad.

Erakond lubab ka kolmekordistada programmi "Teed tolmuvabaks", viies mustkatte alla 200 kilomeetrit riigile kuulvaid kruusateid aastas ning viia lõpuni Tallinna-Mäo 2+2 ehituse ja teised planeeritud 2+2 lõigud. Lisaks lubatakse ehitame vähemalt 2+1 tasemele Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Ikla maanteed. Selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul aastas 150 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab läbi viia maa korralise hindamise. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse positiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 300 miljonit eurot.

Ministeerium lähtub selle hinnangu andmisel, et maa hind on kasvanud viimase hindamisega võrreldes keskmiselt kuus korda. Kui eeldada sellises mahus maamaksu laekumise kasvu, tähendaks see lisalaekumist ligi 300 miljonit eurot.

Ministeeriumi hinnangul tooks see omakorda kaasa sisendkulude kasvu ettevõtetele, mõju inimestele olek samas piiratud, kuna suurem osa elamumaast on maamaksust vabastatud. Kinnisvaramaksud aitavad ministeeriumi arvates vähendada ka majanduse tsüklilist kõikumist.

Roheliste tuluallikaks on kanep

Eestimaa Roheliste kallimad valimislubadused on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt seotud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, mahetoidu käibemaksumäära vähendamise ja pensioni tõstmisega.

Rohelised lubavad tõsta tulumaksuvaba miinimumi vähemalt 600 euroni. Samuti peab nende hinnangul olema järgmisest aastast kuni 600-eurone pension tulumaksuvaba sõltumata sellest, kas inimene töötab või mitte. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks lubaduse rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile -365 miljonit eurot, kuid lubadusest võidaksid rohkem kõrgema sissetulekuga inimesed, mistõttu kasvaks ühiskonnas sissetulekute ebavõrdsus.

Mahetoidu käibemaksumäära vähendamine ja mahetootjatele 10-protsendilise sotsiaalmaksusoodustuse kehtestamine mõjutaks eelarvepositsiooni aastas 235,2 miljoni euro võrra. Ministeerium märgib, et käibemaksu erisus suurendab eelduste kohaselt tarbimist. Samuti tuuakse välja, et tasutud sotsiaalmaksust sõltub tulevikus väljamakstav pension, mistõttu väheneksid inimeste sotsiaalsed tagatised.

Rohelised vähendaksid 2023. aastaks vaesuses elavate pensionäride arvu kaks korda ning toetaksid järgmisel aastal ühekordset pensionitõusu 100 euro võrra. Ministeeriumi hinnangul oleks negatiivne mõju eelarvepositsioonile 198 miljonit eurot ja tuuakse välja, et 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määr on väga väike ehk kõikunud viimastel aastatel 1 protsendi kandis, mistõttu on selle vähendamine üldise pensionitõusuga keeruline. Sotsiaalmajanduslikult oleks lisapensionitõusul positiivne mõju tarbimisele.

Rohelised sooviksid ehitada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja teistele maanteedele vastavalt liikluskoormusele möödasõidurajad või muutsuunaga rajad, samuti suundi eraldavad barjäärid kokkupõrgete vältimiseks. Eeskujuks tuuakse Rootsi, kus 2+1 lahendus on erakonna sõnul õnnetusi kõvasti vältinud. Ministeeriumi hinnangul on lubadusel valitsussektori eelarvepositsioonile negatiivne mõju 120 miljoni euro ulatuses, kuid positiivne mõju oleks ehitusturule, transpordile ja inimeste tervisele. Kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib rahandusministeeriumi hinnangul lisanduv ehitustööde maht tekitada ehistusressursside ebapiisavuse riske.

Teaduse rahastamise tõstmine 1 protsendini ning kümne aasta jooksul 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) mõjutaks eelarvepositsiooni 95,2 miljoni euro ulatuses negatiivselt, kuid potentsiaalselt oleks sellel positiivne mõju tootlikkuse kasvule. Samuti oleks ministeeriumite ja nende valitsemisalade lõikes teadus- ja arendustegevusele panustatud rohkem vahendeid võrreldes varasemate aastatega.

Kanepi riiklik reguleerimine ning sarnaselt alkoholile ja tubakale maksustamine mõjutaks eelarvepositsiooni ministeeriumi hinnangul positiivselt vaid 1,4 miljoni euroga. Rahandusministeerium põhjendab, et kanepitarbimise mahtude kohta puudub info ning tulu eelarvele on tõenäoliselt väike, samas võivad tulud kasvada tänu narkoturismile. Kanada kanepi maksustamise tulu aastas on umbes 100 miljonit eurot 37 miljoni elaniku kohta, seega sama skeemi rakendamiselt võiks olla maksu mõju eelarvele umbes 2,7 miljonit eurot, kuid esimesel aastal see varumise tõttu täies mahus ei rakenduks.

Elurikkuse erakonnal on vaid kaks hinnasildiga lubadust

Elurikkuse erakonnal on rahandusministeeriumi hinnangul valimisprogrammis vaid kaks lubadust, mille mõju eelarvepositsioonile oli võimalik hinnata: teadusrahastuse suurendamine ning Rail Balticu ehitamise rahvahääletusele panek.

Elurikkuse erakonna hinnangul peaks loodusele ja ühiskonnale suurt mõju avaldavate projektide elluviimise üle otsustama rahvahääletuse tulemuste põhjal. Erakond tõi konkreetselt välja, et Rail Balticu praeguse projektiga peaks aja maha võtma, et leida mõistlikum lahendus. Rahandusministeerium hindab selle lubaduse positiivset rahalist mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 85 miljonile eurole, võttes aluseks Rail Balticu riigipoolse kaasfinantseerimise mahu, mis vabaneb, kui projektiga edasi ei minda.

Erakond lubab sarnaselt teiste parteidega teaduse rahastamise tõstmist 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), lähtudes OECD teadus- ja arendustegevuse käsitlusest. Kuna rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on SKP 2020. aastal 28,6 miljardit eurot, hinnatakse lubaduse negatiivset mõju eelarvepositsioonile 102 miljonile eurole. Samas oleks potentsiaalselt positiivne mõju tootlikkuse kasvule, samuti oleks võrreldes varasemaga rohkem vahendeid teadus- ja arendustegevusele.

Analüüsi koostamisel võttis rahandusministeerium ette kõik programmid eesmärgiga hinnata ära kõik neis sisalduvad lubadused, mille mõju eelarvele on võimalik hinnata. Lubadus oli kokku ligi 2900, kuid kõiki neist rahasse panna ei saa. Näiteks jättis ministeerium analüüsist välja erakondade umbkaudsed või üldsõnalised lubadused, mille mõju ei olnud võimalik välja arvuta. Sellised «seisame rahastuse suurendamise eest» lubadusi oli erakondadel võimalik täpsustada. 

Kirsipuu sõnul on töö valimislubadustega ketnud juba terve aasta. Koostöö erakondadega on tema sõnul olnud hea, kaasatud olid ka peaaegu kõik ministeeriumid ja maksu- ja tolliamet. «Me räägime praegu kiirhinnangutest ja suurusjärgust. Pole välistatud, et me nädala jooksul veel mõnda numbrit täpsustame või kohendame. Mitmed erakonnad on ka valimisperioodi jooksul platvormi muutnud ja mitmed hinnangud on kuhjunud viimastesse nädalatesse ja seetõttu ei ole kogu erakondade tagasiside meieni jõudnud,» ütles Kirsipuu. Ta lisas, et erinevate lubaduste kulusid poleks mõistlik kokku liita, sest paljud lubadused on omavahel seotud ja seega ei pruugi tulla kokku õige kulu.

Kõige rohkem valimislubadusi ehk 585 lubadust andis Vabaerakond, kõige vähem ehk 75 lubadust andis Elurikkuse Erakond. Kokku olid hinnatavad 775 valimislubadust.

Kaarna lisas, et mõnedel juhtudel jätsid erakonnad muudatuse ulatuse täpsustamata, nende osas mõjuhinnangut välja ei toodud. «Lisaks tõime välja eraldi, kas lubaduste elluviimine nõuab lisaraha. Näiteks korralduslikku laadi lubadused ei nõua lisaraha. Tõime ka välja lubadused, mis on praeguse valitsuse poolt juba vastu võetud ja planeeritud, ehk kui erakond tahab lahtisest uksest sisse murda. Samuti tõime välja, kui erakonna lubadusel on mingi oluline takistus. Näiteks kui lubadus on kas Euroopa Liidu õigusega keelatud või ajakava on ebarealistlik,» ütles Kaarna.

Regina Vällik rääkis, et kokku oli hinnatavaid katteallikaid 18. «See ei tähenda, et rohkem lubadusi kulude vähendamiseks või tulude suurendamiseks ei olnud. Vabaerakonnal oli seitse lubadust, Eesti 200 kaks lubadust, EKRE-l kaks lubadust, Rohelistel kaks lubadust, SDE-l kaks lubadust, Elurikkuse Erakonnal, Reformierakonnal ja Isamaal oli katteallikaid üks,» ütles Vällik.