Järelvaadatav: Mart Helme: 25 aastat tagasi olin puupaljas, nüüd olen miljonär

Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös majanduskonverents «Risttee», kus muuhulgas toimub ka peaministrikandidaatide debatt.

Konverentsi avasõnad lausub Aare Tark, misjärel esineb ettekandega «Areng või seisak?» Eesti praeguse majandusmõtte kuumim nimi Indrek Neivelt. 

Päev tipneb Jüri Ratase, Kaja Kallase, Mart Helme, Jevgeni Ossinovski, Helir-Valdor Seederi ja Kristina Kallase debatiga. Arutelu modereerib Postimehe ja BNSi majandustoimetuse juht Harry Tuul.

Kui poliitikutelt küsiti, missugused on nende omadused, et saada peaministriks, vastas Mart Helme: «Ostke Paavo Kanguri poolt kirjutatud raamat «Õnnesärgis sündinud». Ma olen tegelenud ettevõtlusega ja selle päris ettevõtlusega, kus on vaja teha eelarveid ja tegeleda inimestega. Kogu see valdkond on mulle tuttav. Oma võimakuse kohta toon ühe näite: kui ma 25 aastat tagasi abiellusin, siis ma olin puupaljas, mul ei olnud midagi. Kogu mu elus teenitud vara jäi teisele perekonnale. Praegu ma kuulun kogu oma varade kogumaksumusega arvatavasti miljonäride hulka.»

Mis on järgmise nelja aasta kõige olulisem küsimus majanduses?

Suurimate erakondade juhid kirjeldasid debati alguses, mis on nende hinnangul kõige olulisem probleem majanduses, mida peaks hakkama nelja aasta jooksul lahendama.

Eesti200 juht Kristina Kallas rääkis, et kõige olulisem on see, et riik väljuks peenhäälestusest ja keskenduks ambitsioonikatele plaanidele. «Me oleme keskmise sissetuleku lõksus. Me oleme tööjõupuuduse kriisis ja keegi ei julge rääkida sisserändest,» kritiseeris ta. Selleks, et olukorda parandada peaks Kallase sõnul suurendada teaduse rahastamist, vähendada bürokraatiat, mis takistab ettevõtlust ning keskenduda transpordiühenduste arendamisele.

Isamaa juhi Helir Valdor-Seederi sõnul on ettevõtjate jaoks suurimad probleemid tööjõud, ja juurdepääs kapitalile. «Ettevõtluse toetamise puhul peame tagastamatu abi asemel kasutama laene ja tagatisi. Eraldi tooks välja ikka teaduse ja arenduse rahastamise välja. Me peame rakendama kaasaaegseid tehnoloogiaid ja asendama odava tööjõu,» ütles ta. Võõrtööjõu kvooti Seeder probleemiks ei pea. «Kvoodi teema on üleekspluateeritud. Kui me kvoodi ära kaotaksime, siis see midagi ettevõtjate jaoks ei lahenda. Ajutist tööjõudu saab niisama ka sisse tuua,» ütles ta.

Jevgeni Ossinovski sõnul on esimene ülesanne bürokraatia vähendamine. «Me võiksime seada selge plaani võtta eesmärgiks vähendada bürokraatiat 25% võrra. Me kirjutame hotellides ette kui suur peab olema peegel ja padi, kas seda on vaja?» küsis ta. Teiseks on Ossinovski sõnul oluline, et riik suunaks 1% SKP-st teaduse rahastamiseks. Kolmandaks tööjõud. «Peaksime pingutama, et kasutada ära kõik tööjõupuhvrid. meil on näiteks 40 000 inimest kinni lähedaste hooldamisega. Peaksime tegema tööd, et noored jõuaksid tööturule. Ka tagasiränne ja sisseränne on olulised,» ütles Ossinovski.

EKRE esimees Mart Helme tõi välja kaks märksõna - deregulatsioon ja internatsionalism. «Eesti majandus on sattunud eurodirektiivide käsumajanduse olukorda. Mõõdetakse peegli suurust, kas see on tõesti vaba ettevõtlus? Ei ole. Ma ju näen riigikogus, et 80% seadustest, mida me menetleme, tuleneb eurodirektiividest. Eestis kirjutatakse muidugi isegi Euroopa Liidu soovitused ümber kohustusteks. Kaotame 20 direktiivi ära,» ütles ta.

Teiseks tuleks Helme sõnul võtta eeskujuks Singapuri, kus riigi ja erasektori vahel toimub paindlik koostöö. «See ei tähenda, et Eesti peaks muutuma riigikapitalistlikuks üksuseks, aga poliitikud ei saa öelda, et see on teie asi ja kui te hakkama ei saa, siis see on teine probleem.  Meie käsitlus majandust ei ole see, et 2+2=4 võib ka olla 3 kui tehakse lolle otsuseid ja 5 kui tehakse häid otsuseid,» rääkis Helme.

Kaja Kallase sõnul peaksid maksud peavad olema selged ja õiglased, teiseks tarkadesse inimestesse panustamine ja eksport. «Ettevõtete edukus sõltub ekspordist. Riik peaks avama ettevõtetele uksi. Vaatame, kuidas Taani ja Soome on välisministeeriumit reforminud - kogu nende jõud on suunatud ettevõtjate abistamisele. Muret tekitab klassiviha kasvamine, aga me ei saa aidata palgasaajat kui me kiusame palgamaksjat. Riik võiks olla ettevõtjatel võimalikult vähe jalus,» ütles Kallas.

Jüri Ratas ütles, et esiteks tuleb hoida tugevat majandusvundamenti. Järgmiseks on hariduspoliitika ja teaduse rahastamine. «Teine probleem on bürokraatia kasv, mis vajab tugevat analüüsi. Tööjõu küsimuse osas ei tohiks pugeda nurga taha, mis on meie kvoot. Lisaks meie sadamad, lennujaam – meie ühendused on sektor, mida tuleb parandada. Meil on täna 5-6 majandusdiplomaati, seda tuleks kordades kasvatada,» ütles Ratas.

Indrek Neivelt pensionifondidest: kas meil on kartell või rumalad lambad? 

Enne poliitikuid rääkis konverentsil ettevõtja Indrek Neivelt, kes alustas pensionite teemaga. Ta meenutas Hansapangas töötamise aegu, kui otsustati, et välismaa fondidega pank ei tegele. «Tegime suure entusiasmiga pensioni teise samba. Nüüd mõni aasta tagasi näitas Tõnu Pekk mulle numbreid ja ma ehmatasin ära. Oli piinlik, et rahvas uskus meid ja tuhandeid inimesi, kes teist sammast müüsid,» rääkis Neivelt.

Selle peale lõi ta Tuleva, rääkis pensionist, tootlusest ja tasudest, aga tulemust ei näinud. «Viimane piisk minu karikas oli 12. detsembril, kui riigikogu otsustas «langetada» pensionifondide tasusid. Riigikogu esimees rääkis, et mina ei jaga matsu ja neil on tehtud põhjalik analüüs. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ütles, et tegemist on populismiga ja pidas sellega mind silmas,» rääkis Neivelt.

Seejärel võttis Neivelt riigikogule esitatud dokumendi ette ja leidis sealt eest, et fondide keskmised tasud oli 1,01%. «Rahanduskomisjoni esimees ütles, et tasusid ei saa alandada, sest fondijuhid tahavad ka ära elada. Nüüd vaadake: Luminori ja LHV pensionifondide omakapitali tootlus on 130%. Ja nüüd minusugune populist tahab seda vähendada! Ma ei tea, kas keegi ettevõtjatest isegi unistab 120-160% omakapitali tootlusest?» küsis Neivelt auditooriumilt. Riigikogu kehtestas pensionifondide tasudele lae 1,2%. «Kui rahandusminister koputaks Stockholmi riikliku pensionifondi uksele, siis saaks ta 0,1% tasuga fondi ära tehtud ja selle fondi tootlus oleks oluliselt suurem,» rääkis Neivelt. «Ärge siis imestage, kui me paneme kõrvale 100 eurot ja teisel pool piiri pannakse kõrvale 100 eurot, aga me saame poole vähem pensionit kätte.»

Neivelt tuletas meelde prognoosi, mille kohaselt on aastal 2060 Eestis ühe pensionäri kohta 1,3 töötajat. «Kas keegi kujutab ette ühiskonda, kus pensionäri kohta on nii vähe töötajaid? Keegi ei kujuta seda ette. Aga see on meie ametlik strateegia. Kas nii on võimalik elada? Ei ole, aga paneme ikka edasi,» ütles ta.

Kogu demograafia on Neivelti sõnul ainus riigi tõsine teema, kõik muu on kosmeetika.

Neivelti sõnul on Eesti esimene väljakutse demograafia, teine välismaalaste integreerimine. «Me ei pääse võõrtööjõust. Küsimus on selles, kuidas me nad vastu võtame ja ära integreerime. Me ei saa oma riigiga hakkama 30 aasta perspektiivis,» ütles ta. Vaadates erakondade programme, jäi Neiveltile silma, et järjest enam liigutakse tasuta teenuste poole. «Isegi vanemad inimesed ütlevad, et nõukogude ajal ei olnud nii palju tasuta teenuseid. Meil eluiga pikeneb, aga tervis halveneb, vaatamata sellele tahame ikka kõike tasuta anda. Me ei suuda seda süsteemi nii ülal pidada. Koguaeg tuleb tasuta teenuseid juurde – tasuta kõrgharidus, transport, tervishoid,» loetles ta.

Kuidas me kiire palgakasvuga hakkama saame? «Minu arvates tuleks teine pensionisammas vabatahtlikuks teha. Täna see juba sisuliselt on. Järjest enam inimesi pakub teenust läbi ettevõtte ja võtab raha dividendides välja. Igal ühel on oma OÜ. Teise samba maksete kaotamisega väheneks sotsiaalmaks. Igaüks saaks ise otsustada, kuidas raha koguda, kas madratsisse, aktsiatesse või kinnisvarasse,» ütles ta.

Lisaks rääkis Neivelt Euroopa Liidu tulevikust. «Euroopa Liit ajab tsentraliseeritud joont ja sealsed ametnikud ei saa aru, et Euroopas on tekkinud rahvusriigid. Isegi Brexiti puhul ei saadud aru, et tsentraliseeritud süsteemi enam ei taheta. Ühel hetkel tõmmatakse see rong pooleks,» ütles ta.

Peale Neivelti esitlust arutles Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere oma ettekandes Teaduste Akadeemia «Suletud või avatud?».

Ettekanded lõpetab kommunikatsiooniekspert Raul Rebane teemal «Edasi või tagasi?».

Päev tipneb Jüri Ratase, Kaja Kallase, Mart Helme, Jevgeni Ossinovski, Helir-Valdor Seederi ja Kristina Kallase debatiga. Arutelu modereerib Postimehe ja BNSi majandustoimetuse juht Harry Tuul.