Alkoaktsiisi tilkus eelarvesse üle 100 miljoni vähem kui oodati

Alkoholiaktsiisi laekumise üle pole ministeeriumil põhjust kokku lüüa. Foto: HOANG DINH NAM/AFP/Scanpix

Rahandusministeerium võttis kokku möödunud aasta maksulaekumised, kust selgub, et alkoholiaktsiisi puudujääk oli tervelt 101 miljonit eurot. 

Möödunud aastal kogunes riigieelarvesse 231,8 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Seadusesse oli kirjutatud aga 332,7 miljonit eurot. Täpsustuseks olgu siiski öeldud, et aja jooksul korrigeeris ministeeriumi lootusi kõvasti väiksemaks. Möödunud aasta sügisel taheti viina- ja õllemaksude pealt teenida veel 259 miljonit eurot. See tähendab, et tegelik laekumine jäi alla ka kõige nirumatele ootustele.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles, et üks põhjus oli see, et möödunud aastal otsustas valitsus tühistada käesoleva aasta algusse plaanitud aktsiisitõusu. Seetõttu tuli korstnasse kirjutada 40 miljonit eurot, kuna jäi ära algselt detsembrisse plaanitud suur kaupluste poolne alkoholi varumine.

Aga see on ainult pool võrrandist. Suurem osa, 60 miljonit eurot, jäi saamata nö muudel põhjustel, millena Heinapuu tõi välja «olulised muudatus tarbijate käitumises, alkoholi tarbimise harjumustes ning piirikaubanduses». Sisuliselt jäime me aktsiisitulust ilma ikkagi seetõttu, et Eesti inimesed ostavad suures koguses alkoholi Lätist ja soomlased ostavad Eestist alkoholi vähem.

Kõrgemad aktsiisid, väiksem laekumine

Kõige enam sai riik mööda pükse õlleaktsiisiga, mida deklareeriti mullu pea 30 protsenti vähem. Viina müük langes 6 protsenti ja veini müük ligi 9 protsenti. Kuigi rahandusministeerium pani prognoosiga mastaapselt puusse, laekus mullu alkoholiaktsiisi rahaliselt siiski rohkem kui 2017. aastal – kasv oli 4,6 protsenti ehk ligi 10 miljonit eurot. Seevastu 2016. aasta laekumisele jäi mullune laekumine pea 20 miljoni euroga alla, hoolimata sellest, et lahja alkoholi aktsiisimäärad on sellest ajast saadik kõvasti tõusnud. 

Kütuseaktsiisi laekus 2018. aastal küll rohkem kui varem, kui samas jäi see eelarveootsutele ikkagi pea 40 miljoni euro võrra alla. Sellest üle poole ehk ligi 20 miljonit eurot tulenes bensiini oodatust suuremast varumisest 2017. aasta lõpus. Mullu kasvas Eestis diislikütuse tarbimine võrreldes aasta varasemaga 8 protsendi võrra, mis jäi veidi alla prognoosi ootusele. Kütusetarbimist mõjutasid möödunud aastal eelkõige nafta maailmaturu hinnast tulenenud hinnamuutused, mis avaldasid mõju ka kütuse Läti- ja Leedu-suunalise piirikaubanduse kasvule.

Tubakaaktsiisi tasuti mullu võrreldes 2017. aastaga 1,4 protsenti ehk 3 miljonit eurot rohkem. Võrreldes eelarves oodatuga tasuti tubakaaktsiisi 10,5 protsenti ehk 24 miljonit eurot vähem.

Sotsiaalmaks päästis välja

Riiki päästab see, et majanduses valitseb praegu üldiselt hea aeg ja teised maksud laekusid suuresti üle ootuste. Terve möödunud aasta peale tasuti keskvalitsuse makse 0,4 protsenti rohkem, kui riigieelarvega aastaks kavandati. Maksutulu kasvas aastases võrdluses 8,7 protsenti.

Näiteks sotsiaalmaksu kogumine ületas eelarvesse kavandatut pea 4 protsendi võrra, mis sumaarselt võrdub sisuliselt saamata jäänud alkoholimaksudega – 115 miljonit eurot. Parema laekumise taga oli eelkõige suurem tööhõive ja keskmise palga oodatust kiiremast kasv.

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti mullu kokku 311,1 miljonit eurot. See ületas eelarvega kavandatut 66,2 protsendiga. Eelarvega võrreldes oli ülelaekumine 124 miljonit eurot. See oli eelkõige seotud maksuvaba tulu oodatust väiksema kasutamisega, aastas kokku 72 miljoni euro ulatuses. Juurde määratud tulumaksu laekus 13 miljonit eurot enam, tulumaksu tagastusi oli oodatust 8 miljonit eurot vähem. Ülejäänud enamlaekumine – 30 miljonit eurot – tulenes hõive ja keskmise palga kasvust, mis oli kiirem kui oodatud. Detsembris laekus füüsilise isiku tulumaksu 35,4 miljonit eurot ehk 16,6 protsenti vähem kui aasta varem.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti aastaga 517,9 miljonit eurot, eelarve ootus täitus 91,7-protsendiliselt. Alalaekumine eelarvega võrreldes oli 47 miljonit eurot, see võis tuleneda nii tavapäraste dividendide vähenemisest kui ka regulaarselt jaotatud kasumi madalama maksumäära ja teiste meetmete realiseerumata jäänud mõjust, kuid teema vajab põhjalikumat analüüsimist. Detsembris laekus juriidilise isiku tulumaksu 40,9 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti vähem kui aasta varem.

Käibemaksu tasuti mullu kokku 2,33 miljardit eurot ja eelarve ootus täitus 99,8-protsendiliselt. Aasta varasemaga võrreldes tasuti käibemaksu rohkem 8,5 protsenti. Detsembri eest tasuti käibemaksu 225,6 miljonit eurot. Seda oli 5,2 protsenti ehk 11 miljonit eurot enam kui 2017. aasta samal kuul. Võrreldes aasta esimese poolega käibemaksu tasumise kasv detsembris aeglustus.