Galerii: Põhjala uus pruulikoda avas uksed, esimene alusetäis õlut läks Lõuna-Koreasse

Täna villiti pudelisse esimene uues Põhjala pruulikojas Noblessneris valminud õlu. Vanas pruulikojas täidetakse veel viimased pudelid ning seejärel müüakse Serva tänava hoone maha.

Aastavahetuse eel uude hoonesse kolinud Põhjamaade kõige moodsam väikepruulikoda on häälestatud ning alustas õlle villimisega. Esimene alusetäis õlut läheb ekspordiks Lõuna-Koreasse.

«Uue pruulikoja rajamise plaan oli meil juba mitu aastat,» kommenteeris Põhjala üks asutajatest, tegevjuht Enn Parel. Uue pruulikoja vajadusest andis tunda suur nõudlus eksporditurul, mida vana Nõmmel asunud pruulikoja tootmismaht ei võimaldanud. Pareli sõnul on eksporditurul aga eriti oluline, et toode oleks alati sama kvaliteediga. «Selline järjekindlus on aga saavutatav vaid tehnoloogilise hüppega.»

Põhjala ekspordib 70 protsenti oma toodangust enam kui 30 välisturule. Eesti kõrval müüakse kõige enam Põhjala õlut Soomes, Prantsusmaal, Hollandis, Hiinas ja Itaalias. Samuti on kasvavad turud Lõuna-Korea ja USA, millest viimane on õllemaailmas kõige olulisem turg. Ta lisas, et edu eksporditurgudel ja tootmismahtude kasvatamine võimaldavad tulevikus ka koduturul  hindu mitte tõsta, vaatamata raevukale aktsiisitõusule, muutes seeläbi masstoodangust huvitavama õlle kättesaadavaks laiemale tarbijaskonnale.

«Usun, et lähima viie aasta jooksul näeme trendi, kus inimesed hakkavad väsima sadade eriõllede proovimisest ja paljudel õllesõpradel kujunevad välja omad kindlad lemmikud ning ostuharjumused,» sõnas Parel ja lisas, et seetõttu on järjepidevus kvaliteedis ja maitsetes eriti oluline, sest inimene tahab tuttavat maitset, mida ei ole alati võimalik paljude muutujatega väiketootmises pakkuda. «Uues pruulikojas töötleme näiteks Ülemiste järve vett suures ulatuses, eemaldame muuhulgas pöördosmoosi teel kõik mineraalid, mis tähendab, et hiljem mineraale lisades saame imiteerida mis tahes veeprofiili ja pruulida Inglise või Tšehhi tüüpi õllesid, nagu nad tuleks mõnest Londoni või Plženi pruulikojast,» rääkis Parel uue tehnoloogia eelistest. 

Uue pruulikoja tootmisvõimsus on keskmiselt 1200 hektoliitrit kuus, mis ületab Tallinnas Nõmmel asunud endise pruulikoja mahtusid pea kolmekordselt. Uus pudeldamisliin suudab pakendada 6000 pudelit tunnis varasema 1500 asemel. Uues pruulikojas pruulitud ja villitud õlled tunneb ära ka ajakohastatud etiketi järgi.

«Meilt on mitu korda küsitud, kas oleme nüüd suurtootja. Vastuseks olen selgitanud, et kui Noblessneri pruulikoja täisvõimsusel tööle saame, oleme varasema 200 korra asemel umbes 70 korda väiksemad kui näiteks Saku. See on 70 KORDA, mitte 70 protsenti. Ometi toob meie müügiedu eksporditurgudel kaasa kummalise olukorra, kus aktsiisi mõttes muutume Eestis suurtootjaks ja aktsiisimäär meie jaoks kahekordistub. Seda «tänu» sellele, et Eestis loetakse suurtootjaks juba üle 6000 hl aasta toodanguga väikeettevõtteid, samas kui Euroopas on enamikus riikides väiketootja piir 200 000 hektoliitrit aastas.»

Põhjalas asub ka Baltimaade väikepruulikodade hulgas kõige moodsam labor, kus on võimalik teha sisuliselt kõiki füüsikalisi, keemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse, mida õlle tootmisel vaja läheb, et tagada toodete kvaliteet ja järjepidevus. 

Uues pruulikojas on avatud ka õllerestoran Tap Room. «Õllerestoran Tap Room on lühikese ajaga väga populaarseks osutunud, lisaks kohalikele käib meil palju turiste, kes on meid meid ilma reklaamita üles leidnud,» selgitas Parel õllerestorani vajalikkust. Samas avaldas ta nördimust Eesti aktsiisipoliitika üle. «Valitsuse mõtlematu aktsiisipoliitika tulemusel kannatavad mitte suured alkoholitootjad, kes saadavad oma kauba lihtsalt Lätti, kust see tagasi Eestisse tuuakse, vaid Tallinna, aga ka Pärnu ja Tartu majutus-, toitlustus- ja teisi teenindusettevõtted. Statistika näitab Soome turistide järsku vähenemist ning see mõjutab väga tugevalt nende teenindamisega seotud sektoreid,» kirjeldas Parel olukorda, kus paljud turistid reisivad siia kindla sooviga külastada väikepruulikodasid nagu Põhjala.

Kokku investeeris Põhjala pruulikoja ja õllerestorani rajamisse üle viie miljoni euro. Renoveeritud kompleksis on ca 3000 ruutmeetri pinda ning pruulikojas ja restoranis saab tööd 35 inimest.

Põhjala Pruulikoja asutasid 2011. aastal neli Eesti õllesõpra ja kodupruulijat. Edaspidi pruulib Põhjala oma õllesid Noblessneri sadamalinnakus. Ettevõtte käive 2018. aastal oli ca 2,3 miljonit eurot, seal töötas 15 inimest ja Põhjala õlut eksporditakse 35 välisturule.