:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/02/09/7560231t1h7c3c.jpg)
Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Merike Halliku sõnul räägime me avalikus ruumis liiga tihti sellest, et Eesti riik on väga kallis. «Ükski normaalne riik ei tohiks endale endale sellist promo teha!» pahandas Hallik.
Turismiekspert: lõpetame ükskord selle jutu, et Eesti on väga kallis riik! (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turismiekspert leidis, et kui meedias ilmub artikkel, mis räägib Eesti elukallidusest, on see meie siseasi, mis ei peaks igal sammul välisajakirjandusse jõudma. «Aga need uudised tõlgitakse minutitega naabermaade keeltesse ja siis selline mulje välisturistidele jääbki: et Eesti on väga-väga kallis. Selle pidev kordamine ei tee meie elu kergemaks!» nurises ta.
Aga Eesti hinnatõus ongi ju Euroopa Liidu vaat et kiireim? «Jah, olen sellega nõus, aga ikkagi räägime me hinnatõusust ebaproportsionaalselt palju. Ma ei tea, äkki on põhjus selles, et valimised tulevad.» Aga mida siis teha võiks? «Ma ei taha siin ka vaid meediat süüdistada. Mida me teha saame, on riiklikult makse langetada,» pakkus Hallik.
Ta viitas siinkohal ka Tallinki juhile Paavo Nõgesele, kes ütles Ringvaates, et kui riik alkoholiaktsiisi langetab, kukuvad päevapealt ka Tallinki poodide alkoholi hinnad. «Kui maksud lähevad alla, siis ettevõtted ei jäta hindu samale tasemele, vaid langetavad neid samuti,» kinnitas turismifirmade liidu president.
Hüvasti viinakärud, tere ooper!
Teine asi, mis Hallikut häirib, on see, et me võrdsustame Soome turistid ainult alkoholiga. «See teeb mulle tõsist muret. Soome turismist räägime me ainult seoses alkoholiga. Me ei näe, mida soomlased Eestis veel teevad. Nad käivad restoranides ja spaades. Ma arvan, et nad käivad rohkem Estonia teatris kui eestlased ise. See pidev alkoholi jutt on neile tegelikult hästi tuska tekitav,» kirjeldas ta.
«Meie meedia kirjutab, kuidas soomlased tulevad siia odavat alkoholi noolima. Ja Soome meedia kirjutab, kuidas eestlased on vägistajad, vargad ja petised,» väljendas Hallik kahetsust ja lootis, et taoline eelarvamuslik ja sildistav suhtumine peagi muutub.
«Jah, tõesti, 25-30 aastat tagasi ei saanud soomlased isegi laeva pealt maha. See oligi see suur vabadus, mida endise Nõukogude Liidu territooriumile otsima tuldi. Tänapäeval on see muutunud. Ka meie ise võiks seda rohkem märgata,» kutsus Hallik üles.
Ta tõi ka teise näite: kui 10 aastat tagasi tuldi Eestisse pidama poiss-meeste pidusid, kus tarbiti ohtralt alkoholi, siis nüüd on seda kõvasti vähem. «Isegi vanalinna baarides on ukse peal sildid, et poiss-meeste peod pole oodatud.»
Soomlased kükitasid mökkides
Kuidas selgitab Hallik aga seda, et möödunud aastal vähenes Soome turistide arv Eestis tervelt 10 protsenti, Soome enda andmetel aga lausa 22 protsenti? Viimast statistikat ei soovitanud Hallik veel puhta kullana võtta, kuna see on esialgne ja seda arvestatakse valimipõhisel elanike uuringutel.
Eesti statistikaameti andmetel langes läinud aastal Soomest pärit turistide ööbimiste arv Eesti majutusasutustes 9 protsendi võrra. Arvestades, et kokku külastas meid mullu 2,1 miljonit välisturisti ja Soome turistide osakaal on läbi aastate olnud suurim, oli langus märkimisväärne.
Hallik aga leidis, et midagi hullu pole juhtunud. «See langus pole midagi sellist, mis jalad alt lööks,» märkis ta. Põhjustena nimetas ta läinud aasta ilusat suve, mis hoidis soomlasi rohkem oma riigis suvilates, aga ka 2017. aasta kõrget võrdlusbaasi, mil Eestis toimus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. «Arvestame ka seda, et 93 protsenti Soome turistidest juba on Eestis käinud. Nemad tahavad ka vaheldust, ega taha ainult ühes riigis käia,» resümeeris turismispetsialist.