Eesti inimesi ootab kümnendi suurim pensionitõus

Erakorralise pensionitõusu suurus sõltub teie samba kaotamisest. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Head ajad majanduses on kasvule vedanud ka riiklikud vanaduspensionid, mis tõusevad pikima tööstaažiga eakatel tänavu keskmiselt 36 eurot.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4 protsenti, teatas ministeerium.

«Palkade kasvuga ühes tõusevad ka pensionid,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, lisades, et 8,4 protsenti on viimaste aastate suurim pensionitõus. Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on aprillist pea 40 eurot kõrgem ehk 483 eurot. Pensionid kasvavad kiiremini kui keskmine palk ja inflatsioon.

Mullu kasvas pension 7,6 protsenti ehk keskmiselt 30 eurot.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Alates 2008. aastast sõltub iga-aastane pension kahest komponendist: 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ehk hinnatõusu aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Kuna hinnad tõusid möödunud aastal 3,4 protsenti ja sotsiaalmaksu laekumine paranes 9,7 protsenti, saigi pensioneid nii palju tõsta.

Kallis indekseerimine

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. 2019. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot, mida on 15 miljonit enam kui mullu.

Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril. Huvitav on see, et indekseeritavate pensionäride arv on aastaga langenud. 2018. aastal oli neid üle 25 000 võrra enam. «Pensionäride arv langeb, sest alates 2017. aastast jõustus töövõimereform, mille tulemusel töövõimetuspensione enam ei määrata ja hindama hakati hoopis töövõimet ning määrama töövõimetoetusi,» selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer. 

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus umbes 413,7 eurot kuus. Eelmisel aastal oli see 381 eurot kuus. Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot kuus. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee.