Rumeenia kinnisvaraafääri varjud kummitavad keskpanga presidendiks pürgivat Kitti
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
12. veebruar 2019, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/21/7605981t1hcaec.jpg)
Swedbanki vahendusel Rumeenia kinnisvarasse investeerinud ja raha kaotanud investor Glen Madis seab kahtluse alla praeguse Swedpanga juhi Robert Kiti sobivuse uueks Eesti Panga presidendiks. Madis tahab Kitilt teada, miks ei täitnud pank investorite ees hoolsuskohustust.
Madis meenutas täna uut keskpanga presidenti valima kogunevale Eesti Panga nõukogule, et hoolimata korduvatest meenutustest ja algatatud kohtuasjadest ei ole Robert Kiti juhitav Swedbank soovinud investoreile selgitada, kuhu kadus üle 8 miljoni euro.
«Kirjutasin enda ja oma perekonna nimel Swedpangale avaliku kirja möödunud aastal ja ajaleht Äripäev avaldas selle. Koos perega imestame täna, et Robert Kitt kandideerib Eesti Panka. Eesti Panga presidendil on ju aruandekohustus nõukogu ja parlamendi ees. Swedbanki juhataja ei ole tulnud omaenda investoritelegi selgitama, kuidas meie saime raha kaotada, Swedbank aga hoopis meie pealt teenis,» kurtis Madis.
Madise küsimused Swedbanki juhatusele olid lihtsad. «Tahtsin Robert Kitilt vastust, miks Swedbank soovitas Rumeenia kitsekarjamaid kui «perspektiivikat investeeringut», võttes selle nõuande eest veel oma klientidelt rahagi?» küsis investor.
Taust
Enam kui 200 eestlast investeeris 2007. aastal Swedbanki vahendusel kokku mitteavaliku pakkumise läbi 8,5 miljonit eurot Rumeenia kinnisvarasse Peep Aaviksoo firma IPC Romanian Land Portfolio OÜ kaudu, mis hiljem nimetati Nord Hill Land Portfolioks.
Ettevõtte lubas võlakirjainvestoritele tootlust 7 protsenti aastas, mida oli plaanis katta Rumeenia kinnisvarahindade tõusult. Ettevõtte ostis Rumeenias 46 hektarit maad. Hilisemastes vaidlustes ettevõtte võlausaldajaid esindanud investeerimispankuri Kalle Norbergi hinnangul ostis IPC Romanian Land Portfolio põllumaad turuhinnast 173 korda kallimalt.
Peale ülemaailmse finantskriisi algust selgus, et ettevõte ei ole võimeline võlakirju lunastama. Esialgu pikendati algselt 2011. aasta lunastustähtajaga võlakirjade lunastustähtaegu 2015. aastani, misjärel alustati pankrotiprotsessi IPC Romanian Land Portfolio vastu. Ettevõtte pankrot kuulutati välja 2015. aasta oktoobris.
Fondi võlausaldajate hulka kuulusid Armin Karu, Hannes Tamjärv, Jüri Mõis ja Toomas Sildmäe, Toomas Savi, automüüjad Raivo Aavisto ja Raivo Kütt, EBSi eestvedaja Madis Habakuk, audiitor Urmas Kaarlep, reklaamiärimees Olav Osolin, sadamaärist tuntud Toivo Promm, Ekspress Grupi omanik Hans Luik ja paljud teised. Võlausaldajad alustasid poolte vastu protsesse, et oma investeeritud vahendid tagasi saada. Muuhulgas proovisid võlausaldajad sundida Swedbanki neile investeeringus kaotatu tagasi maksta.
Võlausaldajate esindajate hinnangul ei täitnud Swedbank investeerimisvõimalust vahendades hoolsuskohust ja sellest lähtuvalt peaks vastutama investeeringu eest.
Swedbank on varem investorite kriitikale vastanud, et nad pole Rumeenia kinnisvaraportfelli juhtinud ning suure hulga investorite esindajana on neil olnud ettevõtte nõukogus üks võrdse hääleõigusega liikmetest, millega nende osalus ka piirdub.
Swedbanki ja investorite vaidlus luhtaläinud Rumeenia põllumaadesse tehtud investeeringute üle jätkub kohtus.