Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pildid ja video: koalitsioon otsustas VEB-fondi teemaga mitte edasi minna (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsiooninõukogu otsustas täna pärastlõunal, et VEB-fondi osakute hüvitamist Eesti ettevõtjatele riigikogu praeguses koosseisus edasi ei arutata.

Keskerakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase sõnul jõudis koalitsiooninõukogu ühisele arusaamisele, et koalitsiooni praeguses koosseisus puudub VEB-fondi teemal üksmeel. Seetõttu ei ole otstarbekas osakute hüvitamise teemaga riigikogu suures saalis edasi minna.

Eelnõu üks algatajatest, keskerakondlane Jaanus Karilaid on öelnud, et VEB-fondi osakute hüvitamisega likvideerib riik aastatepikkuse ülekohtu, mis sai alguse riigikogu otsuse tulemusena 1993. aastal, mil loodi riiklik VEB-fond.

Eelnõu käis mullu septembris ära riigikogu suures saalis esimesel lugemisel ja jäi siis seisma. Jaanus Karilaid soovib aga saata selle teisele lugemisele. «Selle otsusega pääses riik küll panganduskrahhist, kuid käitus ebaõiglaselt ja ülekohtuselt, võttes kõnealustelt isikutelt jõuga raha ära,» on Karilaid öelnud.

Esialgne versioon, mis ka esimese lugemise läbis, nägi ette kahju kompenseerimise valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud. Esimesel lugemisel olnud eelnõu versiooni järgi maksaks Eesti riik viiele ettevõtjale 14 miljonit eurot seoses VEB-fondi tõttu tekkinud kahjuga.

Riigikogu õiguskomisjon toetas 29. jaanuaril VEB-fondi kahjude hüvitamise eelnõus õiguseksperdi Jüri Raidla sõnastatud muudatusettepanekut, mis kõrvaldab varasemad õiguslikud probleemid.

Pärast seda, kui VEB-fondi kahjude hüvitamisele eelnõu riigikogus esimese lugemise läbis, selgus, et tõenäoliselt on eelnõu vastuolus Eesti Panga seaduse ja riigieelarve strateegiaga. Teise lugemise eel läks eelnõu õiguskomisjoni, mis arvestas Jüri Raidla õiguslikust analüüsist tulenevat ettepanekut, mis vastuolud kõrvaldas.

Isamaasse kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu on juba öelnud, et tema seda eelnõu ei toeta. Samas Isamaa esindaja õiguskomisjonis Raivo Aeg on olnud toetav. Sisuliselt sama lugu on sotsidega, fraktsioon on justkui toetanud, aga koalitsiooninõukogu tasandil pole toetus kindel.

VEB-fondi otsuseelnõu, mis näeb ette rahalise hüvitise neile Eesti ettevõtjatele, kelle rahaga päästis riik 1990ndatel Eesti panganduse kokkuvarisemisest.

VEB-fond loodi 1993. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB- fond. VEB-fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB-panga vastu.

Tagasi üles