/nginx/o/2010/10/19/451512t1h2a40.jpg)
Värske uuringu kohaselt peab 55 protsenti Eesti elanikest pangakaardi kasutamist turvalisemaks kui toiminguid sularahaga. Kõigest 12 protsenti vastajatest peab sularaha kasutamist turvalisemaks.
Vaid veidi üle poole eestimaalastest peab pangakaarti sularahast turvalisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Saar Polli poolt Swedbanki tellimusel tehtud küsitluse tulemused näitavad, et pangakaardi kasutamist peetakse turvalisemaks ennekõike seetõttu, et see kaitseb raha kaotamise või varguse eest.
Samuti leitakse, et pangakaarti on mugavam kasutada kui sularaha. Lisaks toodi välja ka pangakaardi kaitstust PIN-koodi või parooliga, võimalust pangakaarti blokeerida või kinni panna, sularaha kaasaskandmise vajaduse puudust ning kontrolli rahavoo üle.
Pangakaardi turvalisust peab oluliseks koguni 96 prostenti kõikidest vastajatest. Mida kõrgem on isiklik sissetulek, seda suurem osakaal inimesi peab pangakaardi puhul turvalisust väga oluliseks. «Eestimaa inimesed on tugevalt elu lihtsustavate vahendite usku,» märkis sotsioloog ja uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar.
«Üleminek kroonilt eurole on seda usku suurendanud, sest omal nahal kogeti, et pangakaardi kasutamine oli sularahaga toimetamisest nii mugavam kui ka turvalisem. Usuga pangakaarti käib kaasas ka selle turvalisuse tähtsustamine,» lisas ta.
Swedbanki kaardivaldkonna arendusjuht Tõnu Ots tõdes, et pangakaardi kasutamine on kliendi jaoks turvaline ja kasulik eelkõige siis, kui kaarti kasutatakse igapäevaste ostude eest maksmisel, kindlustades seeläbi raha turvalise teekonna kliendi kontolt teenusepakkujani.
«Lisaks PIN-koodi süsteemile, mis on inimestele tuttav, hõlmab kaardimakseprotsess mitmeid etappe, millele kohaldatakse rangeid turvameetmeid. Pank teeb kõik vajaliku, et oma klientide raha kaitsta, rakendades selleks nii tipptehnoloogiat kui ka inimtööjõudu,» selgitas Ots.
Need 12 protsenti vastajatest, kes peavad sularaha kasutamist turvalisemaks kui pangakaardi kasutamist, pelgavad eelkõige kaartide kopeerimist, võltsimist või varastamist. «Inimestel, kes väldivad kaardimakseid eelnimetatud ohtude tõttu, puudub sageli kaardi kasutamise kogemus ja seetõttu võimendavad neid ohte üle,» arvas Ots.
«Turvasüsteemide täiendamine ja kaasaajastamine toimub pidevalt ning sääraste juhtumite tuvastamiseks kasutame erimonitooringut, mis võimaldab kahtlust tekitavatele tehingutele jälile saada ning rakendada kohe turvaabinõusid,» lisas ta.
Iga teine vastaja ehk 49 protsenti elanikkonnast leiab, et internetis pangakaardiga toodete ja teenuste eest tasumine on turvaline. Mida noorem on vastaja või mida kõrgem on tema isiklik sissetulek, seda suurema tõenäosusega peab ta internetis toodete ja teenuste eest pangakaardiga tasumist turvaliseks. 26 protsenti küsitletud elanikest aga ei oska antud küsimuse osas seisukohta võtta. Enamik neist on vanemaealised või madalama sissetulekuga.
«Internetis pangakaardiga tasumine muutub Eestis päev päevalt aktuaalsemaks. Sellele trendile viitab ka Eesti Kaupmeeste Liidu vastilmunud uuring, mille kohaselt ületab Eestis e-kaubanduse klientide arv enam kui 200 000 inimese piiri,» möönis Ots.
«Usk virtuaalse raha kasutamise kasusse teeb meie ühiskonna majanduselu märksa usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks,» lisas uuringufirma juht Saar.
Turu-uuringute firma Saar Poll küsitles ajavahemikul 21. oktoober kuni 3. november tuhatkond inimest vanuses 16-74 aastat.