Euroopa erikomitee: Danske pangas pestud raha kasutati tõenäoliselt valimiste mõjutamiseks

Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise erikomitee esimees Petr Ježek rääkis tänasel pressikonverentsil, et Danske Eesti filiaalis toimunud rahapesu puhul on tegemist laiema turvariski ja julgeolekuohuga, sest suure tõenäosusega kasutati panga kaudu liikunud mitteresidentide raha desinformatsiooni levitamiseks ja Euroopa riikide valimiste mõjutamiseks.

«Komiteel puuduvad küll võimalused, et tuvastada, kuhu Danske Eesti filiaali läbinud mitteresidentide raha edasi liikus, kuid olemasoleva informatsiooni põhjal võime järeldada, et teatud osa pestud rahast kasutati valeinformatsiooni levitamiseks ja Euroopa valimisi mõjutavate kampaaniate korraldamiseks,» ütles ta. Ježeki sõnul ei saa välistada, et raha kasutati näiteks Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti referendumi mõjutamiseks.» Tegemist on ajaloo suurima rahapesuskandaaliga, oleks ime, kui seda raha ei oleks kasutatud sellel eesmärgil,» ütles Ježek.

Tax3 erikomitee on suhelnud Eesti prokuratuuri, finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja keskkriminaalpolitsei esindajatega. «Meie eesmärk on pakkuda välja ettepanekud, kuidas jõustada seadusi, mis aitaksid kaasa rahapesu tõkestamisele. Praegu lähme edasi Kopenhaagenisse, et rääkida inimestega, kes olid rahapesuskandaali aastatel pangas kohapeal,» ütles Ježek. Komitee käis samuti Danske panga Eesti filiaalis ning uuriti Läti ABLV panga rahapesujuhtumit.

Ježeki sõnul soovitakse näha Euroopa Liidu tugevamat rolli rahapesu vastases võitluses. «Ma arvan, et meil peaks olema keskne asutus, millel oleks volitused võitlemaks rahapesu vastu, selle täitja võiks olla Euroopa pangaliit. Ma usun, et rahapesu andmebüroode tegevus peaks üle Euroopa olema ühtne ja informatsiooni vahetus peab olema tõhusam,» ütles ta.

Ka erikomitee kaasraportöör Jeppe Kofod tõdes, et rahapesu vastu võideldakse liiga bürokraatlikult ning terve süsteem nõuab parandusi. «Danske pangas toimus rahapesu aastatel 2007–2015, mis on väga pikk ajavahemik ning panka läbinud mitteresidentide raha suurusjärk on väga suur. Kuidas see sai juhtuda nii väikses filiaalis? Üks osa on panga enda vastutus, aga ka ametiasutuste kontrollivõimekus omab olulist rolli,» ütles Kofod.

Rahandusminister Toomas Tõniste kiitis tänast kohtumist komitee esindajatega. «Rahapesu on oma olemuselt rahvusvaheline kuritegu ja on oluline, et meil oleks Euroopa Liidu tasemel selle tõkestamiseks ajakohane regulatsioon ja tõhus asutustevaheline koostöö. Kuigi Eesti finantsinspektsioon tegi Danske rahapesujuhtumile lõpu, on see siiski ilmestav näide, kuidas rahvusvaheline raamistik võib olla kuriteo tuvastamisel toe asemel riskiks,» ütles ta. Tõniste lisas, et kuigi praegu on Euroopa Liidu õiguslik raamistik ja Eesti järelevalveasutuste võimekused oluliselt parandanud, tuleks siiski pöörata tähelepanu uutele riskidele, näiteks krüptovaraga kaasnevatele ohtudele. 

Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise erikomitee (TAX3) esindajad viibivad sellel nädalal Eestis, et tutvuda rahapesu vastase võitluse arengutega Eestis ja Danske Banki juhtumi asjaoludega. Komitee koostab raporti, mis esitatakse veebruaris Euroopa Parlamendile.

Aastatel 2007-2015 jooksis Danske Eesti filiaalist läbi 200 miljardi eurot mitte-residentide kahtlase päritoluga raha. Rahapesujuhtumit uurivad praegu ametivõimud Taanis, Brüsselis, Ühendkuningriigis ja USA-s ning panka võivad ees oodata suured trahvid. 2017. aasta novembris algatatati Eestis kriminaalmenetlus panga Eesti filiaali osas. Uurimise all on kaks skeemi, millest kuritegelik raha pärines. Gruusias aset leidnud kelmus ja Aserbaidžaanis toimunud maksukuritegu, mõlemad aastatel 2011-2013. Rahapesu ulatus nendes kahe skeemi puhul on kokku ligi 300 miljonit eurot. Praeguseks on kahtlustus esitatud kümnele Danske ekstöötajale, keda kahtlustustatakse suures ulatuses rahapesus isikute grupi poolt. Ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele altkäemaksule kaasa aitamises. Kahtlustuse järgi lõikas seltskond tehingute pealt ka ise kasu: prokuratuur on praeguseks konfiskeerinud 1,5 miljoni euro jagu väidetavalt kuritegelikku vara, mille hulgas oli nii sularaha, autosid, pangakontodel olevat raha ja kinnisvara.