Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
/nginx/o/2019/02/04/11765738t1hf2e2.jpg)
Mõni aasta tagasi lahvatas skandaal, kus Ida-Euroopa riigid leidsid, et paljud tooted maitsevad lääneriikides paremini kui kodus. Süüdistusi jagus ka Coca-Colale.
Kesk-ja Ida-Euroopa äriüksuse tehnilise osakonna direktori Marie Luisa Polli sõnul on sama joogi erineva maitse põhjus tarbija maitse-eelistused, kohaliku tooraine eelistamine ja regulatsioonid. «Näiteks Fantas olev apelsinimahl ei ole igal pool sama, sest riikides või piirkondades on erinevad regulatsioonid, millele jook peab vastama, aga ka inimeste maitse-eelistused on väga erinevad. Tihti sõltume me ka kohalikust toorainest,» sõnas Polli ja tõi näiteks Itaalias müüdava Fanta, kus regulatsiooni järgi peab olema vähemalt 20 protsenti apelsinimahla.
Maitse-eelistused on kujunenud inimestel välja aga aja jooksul ning neid on raske muuta. «Meil on pikk ajalugu, osas riikides oleme tegutsenud 50 aastat, osas 15. Sel ajal on iga riik välja töötanud oma regulatsioonid, seega sellel on ka ajalooline taust,» märkis ta. Nii on näiteks inimesed harjunud ära mõne karastusjoogi maitsega. «Kui nad lähevad riiki, kus sama toode erineb veidi maitse poolest, siis ei pruugi see neile meeldida.»
«Retsepti välja töötamise mõttes oleks ju väga lihtne minu jaoks, kui mul oleks üks kindel retsept ja siis ainult tootagi seda, sest see optimeeriks kõik,» sõnas Polli. Euroopa turule tulles peavad kõik tooted vastama siinsetele nõuetele, isegi kui nad teistes riikides juba müügil on. «Näiteks kui me tulime turule Steviaga (Coca-Cola Stevia – suhkruvaba jook, kus magustajana on kasutatud steevia suhkruasendajat), siis see sai kõigepealt loa Jaapanis, seejärel USAs ja alles umbes viis aastat hiljem lubati ta ka ELi turule. Võrreldes USAga on ELis raskem uute toodetega turule tulla.»