Riigihalduse minister Janek Mäggi allkirjastas otsuse, millega tuleb Riigi Kinnisvara (RKAS) eelarve plaanida nii, et firma kasum oleks vähemalt 26,2 miljonit eurot. RKAS pakub teenust valdavalt riigiasutustele ehk tema müügitulu ja kasum tulevad suures osas riigieelarvest.
Minister otsustas riigifirma kasumiks kümneid miljoneid (1)
Mäggi kui ainuaktsionäri ehk Eesti riigi esindaja võttis vastu otsuse kavandada RKAS-i tegevus nii, et äriühingu mõju negatiivsem kui 26,2 miljonit eurot. Otsuse tegemisel lähtus minister 2019. aasta riigieelarvest ja RKAS-i kinnisvaraobjektide arvestuslikust müügimahust 20 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles BNS-ile, et RKAS on valitsussektori tasakaalu osa, mistõttu fikseeritakse iga-aastaselt selletegevuse lubatud mõju valitsussektori eelarvepositsioonile. «Üldkoosoleku otsusega fikseeritud summa ei ole raamatupidamislik kasum, vaid RKAS-i erinevate rahavoogude tulemiga – see sisaldab nii RKASi tulusid, kulusid kui ka investeeringuid. Kasum on üks komponent paljudest, mis RKAS-i tasakaalunumbrit mõjutab,» rääkis ta.
Sel aastal on investeeringute maht võrreldes varasemaga väiksem ning rendina või mittevajaliku vara müügist saadavad vahendid akumuleeruvad, mida saab kasutada varem võetud laenude tagasi maksmiseks või täiendavateks investeeringuteks-remontideks tulevikus, märkis Heinapuu. Ta lisas ka, et dividende ei plaani riik sel aastal RKAS-ist võtta.
Ühtlasi otsustas riigihalduse minister, et Riigi Kinnisvara netovõlakoormus ehk võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe ei tohiks 2019. aasta lõpu seisuga ületada 96 protsenti põhitegevuse tuludest.
Eelmisel aastal nägi omaniku otsus ette, et RKAS-i mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ei tohi olla negatiivsem kui -25,9 ehk ettevõte võinuks ka kahjumisse langeda. Eelmise aasta tulemused ei ole veel teada, ent üheksa kuuga teenis RKAS 18,5 miljonit eurot puhaskasumit.
Aastal 2017 oli Riigi Kinnisvara puhaskasum 106,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures 15,8 miljonit eurot.