/nginx/o/2011/11/29/855940t1hf67d.jpg)
Itaalia on liiga suur selleks, et rahvusvahelised finantsinstitutsioonid suudaksid seda päästa, mistõttu parim, mida teha oleks toetuda plaanile B, milleks oleks riigi võlakoormuse massiivne restruktureerimine.
Roubini: Saabunud on aeg plaaniks B
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia võlakoormus on 120 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kirjutab New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini majandusleht Financial Times ilmunud kolumnis. Pelgalt võlakoormuse stabiliseerimiseks vajaks riik viieprotsendilist majanduskasvu, tegelik majanduskasv on aga nullilähedane.
Praegu on Itaalia uus valitsus kavandanud eelarvedefitsiidi vähendamiseks nn jõukusmaksu ja muid analoogilisi meetmeid. Kuid Roubini arvates sellest ei piisa ning vaja oleks plaani B, mis tähendaks võla restruktureerimist. Isegi restruktureerimine ei pruugi Itaalia probleeme lahendada juhul kui majanduskasvu ei tule ja riigi majandus ei muutu konkurentsivõimeliseks. Sellisel juhul näeb Roubini, et Itaalia ja veel mõni riik peab eurotsoonist lahkuma. Lahkumist saaks tema arvates edasi lükata, aga restruktureerimine tuleks läbi viia kohe. Alternatiivid on hullemad.