/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2019/02/01/11756893t1hdd80.jpg)
Itaalia majandus läks möödunud aasta viimases kvartalis langusesse, mis sellel aastal tõenäoliselt ainult süveneb.
Itaalia vajus majanduslangusesse (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rooma valitsuse värskete andmete järgi kahanes Itaalia majandus neljandas kvartalis 0,2 protsenti. Kolmandas kvartalis oli languseks 0,1 protsenti. Itaalia peaministri Giuseppe Conte sõnul jätkub majanduslangus tõenäoliselt kogu 2019. aasta jooksul. Languse taga olid eelkõige põllumajandus, kalatööstus ja metsatööstus, aga ka tootmistegevus.
Eurostati andmete järgi ei lähe kuigi palju paremini ka ülejäänud eurotsoonil. Euroopa Liidu riikide ühine majanduskasv jäi viimases kvartalis 0,2 protsendi peale. Sellegi poolest läks mõnedel liikmetel oodatust paremini. Prantsusmaa majandus kasvas 0,3 protsenti ja Hispaania majandus kasvas 0,7 protsenti.
Itaalia võimuparteid läksid möödunud aastal tülli Brüsseliga, sest tahtsid valimislubaduste täitmiseks kasvatada järsult kulutusi ning laenata rohkem kui EL ohutuks pidas. Rooma nõustus viimaks siiski suuremast kulutamisest loobuma, kuid majanduse olukorda see nähtavasti ikkagi ei parandanud.
Itaalia riigivõlg on juba praegu eurotsooni suurim ning majanduslanguse tõttu peab valitsus ilmselt siiski veel rohkem laenama, sest maksutulu kahaneb. Kui Itaalia peaks langema aga suurde võlakriisi nagu paar aastat tagasi Kreeka, siis saaks sellest äärmiselt suur probleem kogu blokile.
Itaalia riigivõlg on 2,3 triljonit eurot, mis teeb sellest neljandana kõige suurima riigivõla maailmas. Itaalia võlakoorma protsent aastasest majandustegevusest on 132 protsenti. Veel suurem on see protsent ainult Kreekal.