Tulumaksupaanika jääb ära, sest kõik maksid pimesi

BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht Harry Tuul Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Kuigi ka ma ise ennustasin, et vahetult enne valimisi puhkeb tulumaksupaanika, siis paistab, et nüüd tuleb mul koos opositsiooniga oma sõnu süüa. Inimesed loobusid arvutamast ja maksid riigile pimesi.

Nimelt otsustas Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa valitsus 2017. aasta sügisel, et muudavad Eesti tulumaksusüsteemi. Kui seni kehtis kõigile ühtne tulumaksuvaba miinimum 180 eurot, mida ületavalt summalt võeti 20 protsenti tulumaksu, siis toona kehtestati mitmeastmeline süsteem.

Nii kehtib alates eelmisest aastast tuluni kuni 1200 eurot brutos 500 eurone tulumaksuvabastus. Sealt edasi hakkab ta järk-järgult vähenema kuni 2100 euro juures muutub maksuvabastus nulliks. Seeläbi tekkis arvukalt erinevaid tulumaksuvabu summasid ehk maksuastmeid.

Sisuliselt omab suur osa inimesi isiklikku tulumaksuvabastuse summat, mille ette ennustamine on aga kuratlikult keeruline. Eriti juhul, kui töötatakse mitmel kohal, tehakse lisatööd või saadakse näiteks preemiaid või boonuseid.

Tekkis oht, et vahetult enne 2019. aasta märtsis toimuvaid valimisi, kui inimesed hakkavad usinalt oma tulusid deklareerima, tekib paanika, sest kümned, kui mitte sajad tuhanded inimesed on sunnitud tulumaksu juurde maksma. Pahameel valatakse aga rohe-puna-sinine valitsuse kraesse.

Täna selgus aga, et vähemalt sellisel kujul mingit jama ei teki. Vastupidi, inimesed on märtsis valimistele minnes ilmselt tükk maad rõõmsamad. Nimelt selgus maksuameti andmetest, et tänavu saavad ligi pool miljonit inimest ühtekokku tagasi ligi 200 miljonit eurot.

Summa on jämedalt mõõtes kolm korda suurem, kui mullu, mil maksuamet tagastas ligi 71 miljonit eurot. Umbes 70 protsenti inimestest saab tänavu maksuametilt tagasi kuni 300 eurot ning 30 protsenti üle selle.

Aasta lõikes võib väheneda ka summa, mille maksumaksjad peavad juurde maksma. Praeguse seisuga on tasumata 12 miljonit eurot tulumaksu, kuid sellele lisandub summa, mida inimesed ise juurde deklareerivad. Näiteks eelmisel aastal maksti juurde kokku 44 miljonit eurot.

See tähendab, et mullu inimesed ise riigilt tasuta laenu võitma ei kippunud. Küll aga oli see kasulik riigile, kes sai jooksvalt sisuliselt 200 miljonit eurot intressita laenu, mis on võrreldav näiteks stabiliseerimisreserviga, mille maht on veidi üle 400 miljoni.

Igatahes saab lahkuv valitsus viimasel valimiseelsel kuul kergendatult hingata.

Kas see tähendab, et süsteemi muudatus õigustas end? Kindlasti on ta kasulik neile, kes teenivad keskmiselt kuni 1200 eurot kuus, sest nende tulumaksuvaba osa kasvas oluliselt. Sama kindlalt on aga süsteem keeruline neile, kelle teenitus jääb 1200 ja 2100 euro vahele.

Võib öelda, et inimesed loobusid sellest arusaamisest ja arvutamisest. Piltlikult tõstsid käed, läksid lihtsamat vastupanu teed ning maksid rohkem, kui tegelikult vaja oli. On siiski tõenäoline, et tulevane valitsus muudab süsteemi, sest isegi need, kes selle kehtestasid, jagavad lubadusi seda lihtsustada.

Seniks soovitus kaupmeestele: veebruaris ja märtsis tasub pingutada, sest 200 miljonit lisaeurot tuleb turule.