Kaarel Kruusmägi: svertpaadipoisist teaduspurjeka kapteniks

Kaarel Kruusmägi avamerepurjetamise karikaga. Foto: Eesti Meedia

Kui eesti purjetajast sai erajahtidel ookeanidel seilav merekaru, ei lugenud purjetamiskogemus ja tüürimehe dokumendid kuigipalju. Postimehele rääkis oma karjäärist eralaevanduses Kaarel Kruusmägi.

Millal esimest korda superjahi pardale astusid?

Avamerepurjetamise MM-võistluse ajal Barcelonas pääsesin ühele erajahi töövestlusele ning läbisin selle edukalt. Küllap märgati, et olin pika kogemusega ning karjäärile pühendunud purjetaja. Kindlasti vaadati ka diplomit, kuid see polnud otsustamise juures peamine. Superjahtidel on isegi igale tekimadruse töökohale paarsada kandidaati, soovitajatest on seal suur abi. Eestlastel on selles maailmas päris tugev võrgustik. 2015. aasta sügisest läksingi privaatjahile madruseks, see oli ühe Araabia Ühendemiraatide šeigi 125-meetrine mootorjaht, kuid konfidentsiaalsuslepingu tõttu ei saa sellest kahjuks täpsemalt rääkida.

Mis ülesandeid superjahi madrus täitma peab?

Privaatjahindus on täiesti omaette majandusharu ja seal ei lugenud mu suur tüürimehe paber midagi, tuli alustada lihttöödest. Tõsi, tekimadruste igapäevase töö hulka kuulus ka paadijuhtimine ehk ühenduse pidamine kaldaga. Selleks on superjahtidel pardal tendrid ehk mootorpaadid, millega reisijaid ja kaupu sadamast reidil seisvale superjahile toimetatakse. Muidu on madruse töö nagu ikka. Põhiliselt tekitööd, koristamine, puhastamine, asjade korrastamine. Peamisteks töövahenditeks on kaatrid, jetid, ATVd, sukeldumisvarustus. Olin sel jahil madrusena seitse kuud.