Olgu tegemist paarikümnemeetriste lõbusõidupurjekate või üle sajameetriste superjahtidega, eestlased on tänu töökusele, kohusetundele ja keelteoskusele erajahtidel hinnatud meeskonnaliikmed. Rikaste ja prominentsete omanike laevadel töötades tuleb allkirjastada range konfidentsiaalsusleping, mistõttu valivad need inimesed intervjuusid andes hoolega sõnu.
Kariibi ja Vahemerel ristluslaevade ja erakaatrite meeskonnas töötanud Ott Kullerkupp meenutas, et peamised nõuded rahvusvahelisel meelelahutuslaeval tööle asumisel olid erialane haridus ning nende keelte valdamine, mis piirkonnas laev peamiselt sõidab. Samuti tuli läbida SOLASe ning veel paar ohutuskursust.
Kesk-Ameerikas, Kariibidel, Põhjamerel, Vahemerel, Mustal merel ja ka Läänemerel peamiselt erapurjekatel töötanud Helen Ormus lisas, et suust-suhu-turundus töötab sel alal kõige paremini. «Peab olema piisav kogemus, kindlasti kaks-kolm keelt soravalt suus ja tahtmine asjaga tegeleda. Mina olen 95 protsenti oma töödest saanud just niimoodi, et mind on soovitanud keegi, kes teab kedagi, kellega ma olen koos sõitnud või töötanud. Ei tasu loota, et kohe kuhugi kapteniks saab. Pigem vastupidi, eriti kui vastava piirkonna kogemus puudub,» oli Ormus realistlik.