Päevatoimetaja:
Sander Silm

41 protsenti firmasisestest vargustest panevad toime keskastme juhid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Artikli foto
Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

PwC ülemaailmsest majanduskuritegevuse uuringust selgub, et 34 protsenti uuringus  osalenud ettevõtetest oli viimase 12 kuu jooksul langenud pettuse või muu majanduskuritegevuse ohvriks.

2009. aasta analoogses uuringus oli majanduskuritegevuse läbi kannatanuid 30 protsenti vastanuist.

Majanduskuritegevuse liikidest on ülekaalukalt levinuim raha ja/või varade kõrvaldamine, mille all kannatas 72 protsenti majanduskuritegevuse ohvriks langenud ettevõtetest.

Järgnesid raamatupidamispettus (24 protsenti), altkäemaks ja korruptsioon (24 protsenti) ning küberkuritegevus (23 protsenti).

56 protsenti avastatud majanduskuritegudest pandi toime ettevõtte oma töötajate poolt.

Tööstusharude lõikes oli vastav suhtarv suurim ehitusettevõtetes ( 77 protsenti) ning töötlevas tööstuses (75 protsenti) ning madalaim panganduses (38) ja kindlustusfirmades (40).

Viimatinimetatud on ka ainsad majandusharud, kus enamiku kuritegudest panid toime välised osapooled.

Ettevõttesiseste pettuste/varguste puhul on 41 protsenti süüdlastest keskastme juhid, 18 protsenti tippjuhid ja 41 protsenti muud töötajad.

10 protsenti kuriteo ohvriks langenud ettevõtete kahju ületas 5 miljoni USA dollarit. Kuriteoga kaasnenud rahas mittemõõdetavate kahjudest olulisimatena nimetati negatiivset mõju töötajate moraalile (28 protsenti), ettevõtte/kaubamärgi maine kahjustumist (19 protsenti) ja halvenenud ärisuhteid (19 protsenti).

Majandusharude lõikus oli kõige rohkem majanduskuritegevuse ohvreid telekommunikatsiooni-ja kindlustussektoris (48 protsenti), järgnesid riigiasutused ja riigifirmad (46), hotelli- ja puhkesektor (45), pangandus (44) ning jae- ja hulgikaubandus (42 protsenti).

Madalaim majanduskuritegevuse tase oli erinevates tööstussektorites: keemia- (22 protsenti), ravimi- (23) ja autotööstuses (25 protsenti).

2009. aastaga võrreldes on majanduskuritegevus kasvanud kõigis majandusharudes, ainsa erandina transpordi ja logistikasektoris. Enim on majanduskuritegevus kahe aastaga kasvanud riigiasutustes ja -ettevõtetes.

Tagasi üles