/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2019/01/29/11749903t1h216c.jpg)
Naftahinnad läksid teisipäeval tõusuteele, kui USA kehtestas Venezuela riikliku naftafirma PDVSA vastu majandussanktsioonid, et nõrgestada autoritaarse presidendi Nicolás Maduro režiimi.
USA kehtestatud sanktsioonid Venezuelale saatis naftahinnad üles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast sanktsioonide teatavaks tegemist tõusis rahvusvahelise hinnaindikaatorina kasutatava Brenti toornafta hind 51 senti 60,44 dollari peale barreli kohta. USA WTI toornafta hind tõusis 43 senti 52,42 dollari peale barreli kohta.
Venezuelal on maailma suurimad naftareservid, kuid nende potentsiaali pole investeeringute vähesuse tõttu rakendatud. Venezuela kuulub ka naftat eksportivate riikide kartelli OPEC, mis võttis hiljuti vastu tootmiskärped, et vähendada turule voolava toornafta hulka.
Venezuela naftaeksport kukkus 2018. aastal vaid ühe miljoni barrelini päevas. 2017. aastal oli see veel 1,6 miljonit barrelit päevas. Venezuela nafta suurimaks ostjaks on siiani olnud vaatamate kahe riigi vahelisele erimeelsustele USA, kellele on läinud ligemale pool ekspordist. Järgnevad Hiina ja India.
Mitmete analüütikute hinnangul langeb Venezuela naftaeksport praeguse tempoga selle aasta jooksul umbes 500 000 barrelini päevas.
Sanktsioonid Venezuelale ei muuda siiski tõsiasja, et ekspertide hinnangul liigub hetkel maailmaturul liiga palju toornaftat, mis tirib hinnad alla. Globaalse ületootmise taga on peamiselt USA, kes kasvatas möödunud aastal oma tootmist rekordilise 11,9 miljoni barrelini päevas.