:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2016/05/11/5367577t1h786c.jpg)
EKRE ja Vabaerakonna valimisprogrammides olev lubadus algatada parlamendis seaduseelnõu, mis kohustaks arendajaid kõigi uute ehitiste osana ehitama pommivarjendeid, tõstaks märgatavalt ehitushindu ja selle kaudu ka kinnisvara hinda.
Pommivarjendite kohustus tõstaks kõvasti kinnisvara hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE lubab kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama varjendeid enam kui 1100 ruutmeetri suuruse pinnaga uusehitistesse ning korraldama nende korrastamist ja rajamist olemasolevatesse hoonetesse. Vabaerakond lubab samuti kehtestada korra, mille kohaselt peavad kõik uued ühiskasutatavad hooned ja korterelamud olema projekteeritud nii, et keldrikorruseid saaks kasutada pommivarjenditena. Reformierakond ja Eesti 200 viitavad varjenditele kaudselt ja märgivad, et tsiviiltaristu rajamisel tuleb lähtuda riigikaitselistest vajadustest.
Ehituseksperdi sõnul maksaks pommivarjendi ruutmeetri ehitus ligi 2000 eurot, kinnisvaraasjatundja väitel liidab ühe maa-aluse tavalise korruse ehitamine korteri ruutmeetrile tänastes hindades 150 ja kahe korruse maa alla ehitamine 250 eurot.
«Pommivarjend ei ole ainult tugevdatud konstruktsiooniga ehitus, vaid seal peab olema ka eriventilatsioon, seda käigus hoidev generaator ja eriväljapääsud. Pommivarjendi enda ehitusmaksumus on kindlasti üle 2000 euro ruutmeetri kohta ja see maksumus mõjutab tunduvalt elukondliku kinnisvara müügihinda,» ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees ja ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikke Raivo Rand.
Tema sõnul oleks kohustuslik pommivarjend hoone osa, kuid kasutu pind. «Me tekitaksime endile lisaprobleeme ja peaksime leidma uusi lahendusi panipaikadele või parkimiskohtadele. Kinnisvaraäri on väga hinnatundlik ja iga ebamõistlik nõue võib selle äri hävitada ja Eesti majandusele tõsise löögi anda,» märkis Rand.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et kui pommivarjendina saaks kasutada maa alla ehitatud parklat, siis võiks seda mõtet kaaluda, kuid varjendi erinõuete tõttu ei ole see võimalik. «On rusikareegel, mis on tõe lähedane, aga mis ei ole tõde, et kui majal keldrit või maa-alust parklat ei ole, siis üks korrus maa alla ehitamist liidab iga korteri ruutmeetri hinnale 150 eurot. Kaks korrust maa alla ehitamist liidab ruutmeetri hinnale 250 eurot. Kui meil on 50 ruutmeetrine kahetoaline korter, siis ühe maa alla ehitatud korruse puhul tuleb hinnale piltlikult 7500 eurot juurde,» rääkis Toompark Postimehele.
Tema sõnul on maa alla ehitamine kallis ja arendajad väldivad seda alati, kui parkimismured saab teistmoodi lahendada. 1100 ruutmeetrises majas on umbes 880 ruutmeetrit elamispinda, kui me võtame keskmise korteri suuruseks 60 ruutmeetrit, siis on tegemist 12-18 korteriga elamuga, märkis Toompark. «Nõukogude ajal ehitatud viiekorruselise paneelmaja ühes trepikojas on juba 15 korterit. Tänased trendid on sellised, et suured arendajad teevad suuri projekte ja selle taustal on 1100 ruutmeetrine maja väga väike hoone,» lisas ta.
«Mis saab näiteks nendest inimestest, kes elavad nõukogude ajal ehitatud 9-korruselistes elamutes, kus varjendit ei ole? See on veidi pseudoteema, et päästame rikkad ja ilusad ära,» sõnas Toompark.