Põxit Saksamaa moodi: söejaamad kinni ja tööstusregioonidele 40 miljardit

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niederraussemi pruunsöeelektrijaam.
Niederraussemi pruunsöeelektrijaam. Foto: FEDERICO GAMBARINI / AFP

Saksamaa plaanib 2038. aastaks sulgeda kõik söeelektrijaamad ning maksta sellest mõjutatud tööstusregioonidele 20 aasta jooksul 40 miljardit eurot.

Saksa valitsuse poolt loodud komisjon soovib lisaks söeenergia- ja kaevandamisega seotud piirkondade toetamisele kaitsta erasektorit ja majapidamisi oodatava elektri hinnatõusu eest, mis võib maksumaksjate taskust võtta iga-aastaselt täiendavalt 2 miljardit eurot, kirjutab Financial Times.

Ühe valitsuskomisjoni liikme, Ronald Pofalla sõnul aitab järk-järguline söeenergiast loobumine täita Saksamaa kliimaeesmärke aastaks 2030, mis kutsub üles vähendama süsinikdioksiidi emissioone energiasektoris.

Saksamaa energiaolukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et 2011. aastal otsustas valitsus pärast Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi tõttu loobuda 2022. aastaks tuumaenergiast.

Kivi- ja pruunsöel töötavad elektrijaamad moodustavad praegu 42 gigavatti tootmisvõimsusest ja katavad 40 protsenti Saksamaa tarbimisest.

Valitsuskomisjoni plaani kohaselt vähendatakse kivisöeelektrijaamade võimsust 2022. aastaks 30 gigavatile ja 2030. aastaks 17 gigavatile. Tuuma- ja söeenergia peaks asenduma taastuvatest allikatest toodetud energiaga, mis peaks 11 aasta pärast moodustama 65 protsenti riigi elektritoodangust.

Greenpeace'i Saksamaa direktori Martin Kaiseri sõnul on riigil lõpuks olemas kaart teekonnaks, et saada söevabaks, kuid plaanitud tempo pole tema hinnangul piisavalt kiire. «Loobuda kivisöest alles 2038. aastaks pole Greenpeace'ile aktsepteeritav,» ütles ta.

Saksa tööandjate keskliidu (BDA) tegevdirektori Steffen Kampeteri sõnul sõltub nüüd valitsuse tegevusest, kas söekomisjoni ettepanekud panustavad kliima- ja energiapoliitikat, mis on mõistlik ja mõõdukas.

Võitlus selle üle, kuidas ja millal lõpetada kivisöe ja pruunsöe kasutamine on Saksa poliitikuid juba aastaid kahvlisse pannud. Tööstuste juhid hoiatavad, et kiire loobumine kivisöest võib hüppeliselt tõsta elektrihindu ja tõsta elektrikatkestuste riski.

Ametiühingute ja kohalike poliitikute sõnul on töökohtade kaotamine vaesemates Ida-Saksamaa piirkondades, kus pruunsöe kaevandamisel on oluline sotsiaalmajanduslik roll, vastuvõetamatu.

Roheliste väitel on kiire söest loobumine oluline Saksamaa kliimaeesmärkide täitmiseks, riigi CO2-emissioon peaks aastaks 2030 vähenema 1990. aastaga võrreldes enam kui 60 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles